kaitsesid päikesekiirte eest. Paruka kuju ja mõõtmed näitasid kandja sotsiaalset kuuluvust. Keskmise riigi periood ( 2253- 1710 eKr) Riietus muutus keerukamaks, seda hakati kaunistama drapeeringute ja plisseega. Meeste niudevöö või põll muutus vöötatud kinniseks seelikuks ,,skenti". Naisteriietus muutus laiemaks kleidiks. RIIETUS Uue riigi periood (1710 -1090 eKr) Naiste ja meeste rõivad lähenesid oma vormilt. Mõlemad kandsid pikka kleiti - kalasirist. Üksteise peal hakati kandma mitut rõivast. Naistel sageli alumine rõivas kitsas särgitaoline kleit, peal lai kalasirist. Meestel all skenti, peal kalasirist. Naised olid rõivastega rohkem kaetud kui mehed. Lisandina kanti rikkalikult kaunistatud õlakraed. Need olid valmistatud: papüüruse massist ja kaunistatud maalingutega tehtud riidest ja tikitud mustriga valmistatud metallist kividest kaelaehted Esialgu ulatus krae õlgadeni, hiljem aga kuni küünarnukkideni
Õnne ja rõõmu sümbol valge oli egiptlaste riietuses väga tavaline, kuigi see valik tulenes osalselt ka praktilistest põhjustest. Linane ei värvu just hõlpsasti ning suurem osa kangaid kooti pleegitatud värvimata linakiust. Kangaste värvimine loodusvärvidega on muide just egiptlaste leiutis. Kuumast kliimast olenevalt pidi kehakate täitma kolme põhinõuet: olema avar, napp ja kerge. Naiste riietus Kuni 18.dünastia aegadeni kandsid naised kalasirist. Riietusese algas rindade alt ja ulatus peaaegu pahkluudeni, üleval hoidsid seda kaks õlapaela. Kõik arheoloogide poolt leitud rõivad on üsna ühesugused, ilmselt lõigatud pikast toruks õmmeldud kangast. Seinamaalidel ja skulptuuridel on rõivaid kujutatud mitmekesisema tegumoega. Mõned neist varjavad rinnad, teised ulatuvad kuni kaelani, mõnedele on moodustatud varrukad, teistele jällegi vaid üksainus õlapael
Rõivaesemete proportsioonid olid mõlema soo puhul peaaegu ühesugused, erinevus seisnes rõhuasetuses. Naiste rüü taljejoon oli viidud kõrgele rinna alla, meeste kehakate rõhutas aga puusapiirkonda. Naiste kalasiris oli tihedalt liibuv, meeste skenti võimaldas aga vabamat ja kiiremat liikumist, mis viitab meeste aktiivsemale eluviisile. Naiste riietus: Kuni 18.dünastia aegadeni kandsid naised kalasirist. Riietusese algas rindade alt ja ulatus peaaegu pahkluudeni, üleval hoidsid seda kaks õlapaela. Kõik arheoloogide poolt leitud rõivad on üsna ühesugused, ilmselt lõigatud pikast toruks õmmeldud kangast. Seinamaalidel ja skulptuuridel on rõivaid kujutatud mitmekesisema tegumoega. Mõned neist varjavad rinnad, teised ulatuvad kuni kaelani, mõnedele on moodustatud varrukad, teistele jällegi vaid üksainus õlapael. Naiste kerged õlasallid
Rõivaesemete proportsioonid olid mõlema soo puhul peaaegu ühesugused, erinevus seisnes rõhuasetuses. Naiste rüü taljejoon oli viidud kõrgele rinna alla, meeste kehakate rõhutas aga puusapiirkonda. Naiste kalasiris oli tihedalt liibuv, meeste skenti võimaldas aga vabamat ja kiiremat liikumist, mis viitab meeste aktiivsemale eluviisile. Naiste riietus: Kuni 18.dünastia aegadeni kandsid naised kalasirist. Riietusese algas rindade alt ja ulatus peaaegu pahkluudeni, üleval hoidsid seda kaks õlapaela. Kõik arheoloogide poolt leitud rõivad on üsna ühesugused, ilmselt lõigatud pikast toruks õmmeldud kangast. Seinamaalidel ja skulptuuridel on rõivaid kujutatud mitmekesisema tegumoega. Mõned neist varjavad rinnad, teised ulatuvad kuni kaelani, mõnedele on moodustatud varrukad, teistele jällegi vaid üksainus õlapael. Naiste kerged õlasallid
annaabi.ee 
