Mõnus Eestimaa Lähme kolame Eestimaal, käime erinevas paigus, see on siiski roheline maa. Ei see pole mingi haigus! Palju puid on ju siin ja lilli, põõsaid ka. Loomi linde võid kohata, mida veel võiks soovida. Kuid nüüd teeme väikse reisi, ühe päeva võtab see. Mine kutsu sõpru, teisi ettepanek on ju see! Lähme ronime tuhamäele, hiljem ehk liftiga munamäele. Kaasa võtame süüa ja ka natuke juua. Õhtul teeme väikese lõkke pärast ühe väikese tantsu. Siis hüppame jõkke ''ära kalasi vaid katsu!''
neutraalne Konkurents - taimede vaheline, nt. mullast toitainete saamine 6. Aineringe ja toiduahelad Tootjad antud koosluses: Sookail, haab, rabamurakas, tupp-villpea Tarbijad antud koosluses: Konn, valgejänes Koostage 2 toiduahelat: Sookail -> Konn -> Sookurg Haab -> Valgejänes -> Kaljukotkas 7. Populatsioon Tooge näide antud koosluses, selgitage põhjuseid Kasvavast populatsioonist: Konnad - rabas pole palju kalasi, kes sööksid konnakullesid. Kahanevast populatsioonist: Harilik mänd tarbib rohkem ressursse, kui haab ja selle pärast on haab kahanevas populatsioonis. Stabiilsest populatsioonist: Tupp-villpea saab piisavalt ressursse ja pole palju vaenlasi. 8. Inimtegevuse mõju ja ökoloogilise tasakaalu Nimetage inimtegevusega kaasnevaid looduskeskkonna probleeme, mis võivad nihkumine mõjutada antud ökosüsteemi, selgitage Saastumine, loodusvarade liigne kasutamine
avaveelist eluviisi. Ahvenad võivad moodustada suuri, mõnikord kümnetesse meetritesse ulatuvaid hõredaid kogumeid. Kalad on seal üksteisele väga lähedal. Õhtu eel hakkavad parved hõrenema ja kalad asuvad edasi-tagasi saagides nälga kustutama. Oma jahualadeks valivad nad peamiselt veetaimestiku varjulised sopid madalamates kohtades. Nad ründavad väga organiseeritult ja üheaegselt ning nende ,,jahiretk" võib kesta kuni varase hommikuni. Ahvenad söövad zooplanktoneid, teisi kalasi, usse, jõe-kirpvähke ja kollaservujureid. Tänu suurele arvukusele ja laialdasele levimisele, on nad heaks toiduobjektiks paljudele kaladele ja merelindudele. Inimene püüab ahvenat aastaringselt oma toidulauale. Ahven on tuntud heamaitselise lihaga, töönduslikult küllalt suurtes kogustes püütava masskalana.
alustanud. Oli enne kuulmatu et naine üksi ringi rändab sellel ajal, aga see ei peatanud Knigsley. Augustis, 1893, Kningsley lahkus Britist Lääne Aafrikase, reisides kauba laeval (juhitud Kapten Murray poolt). Ta purjetas mõõda ranikut (Freetown, Sierra Leonest Luanda, Angola) ja siis ta reisis saarelt Guinea kuni mis on nüüd teadud kui Nigeriani. Ta korjas paljusis teaduslike objekte, Putukaid ja magevee kalasi, Briti Muuseumi jooks kuni ta avastas ala Congo jõge. Teine Lääne-Aafrika trip: Tema teisel lääne Aafrika tripil, Kingsley lahkus Liverpoollist 23 Detsembril, 1894, Laeval Batanga (juhitud kapten Murray poolt). Ta läks Kanaari saartelt Sierra Leone ja sealt edasi Gabon, ja reisis üles Ogowe( nüüd Ogooue) jõge; enne aurupaadiga, ja siis edasi kanuuga. Ta oli esimene Eurooplane kes külastas kaugseid Gabon ja Prantsuse Congot .
Maalikunstis kraabiti piirjooned seina sisse ja need värviti ära(eredalt värvilised). Hieroglüüf - piltkiri. Seinamaal Egiptuse poos-kindel kujutamise viis. Jälgiti rassilisi erinevusi. Egiptuse perspektiiv. Reljeefid ja seinamaalid katsid templite seinu,sambaid obeliske, skulptuure ja tarbeesemeid. Pinnakunst - üldistamine ja stiliseerimine nagu vabafiguurides; inimkeha proportsioonid olid head. Kujutletakse orje, võõramaalasi, loomi, linde, kalasi jne. Jälgiti tähelepanelikult rassilisi erinevusi ja tunnuseid. 5. Kreeta-Mükeene kunst ( Egeuse ) . ~ 3000 a.eKr. Tegeleti laevandusega, 3000a.eKr. tekkis algeline kõrgkultuur kogu kultuur ja majandus oli seotud merega. Tegeleti kalanduse,kaubandusega, levis ka mererööv. Ei tekkinud tugeva keskvõimuga riike. Kreeta - puudusid kindlustusasulad kuna ei kardetud välismaalasi. Kõige tähtsam oli viljakuskultus
Sellega seoses võib 19. sajandi viimasel veerandil rääkida juba elukutselistest kaluritest. Võrgukudumine Kuni 19. sajandi lõpuni kooti kalavõrgud käsitsi. Võrguniidi ketrasid naised, võrku kudusid kõik pereliikmed, Hiiumaal peamiselt lapsed. Kooti võrgunõela ehk uiga (piirits, käba), mis oli 10-20 cm pikkune õhukesest puupilpast, luust, sarvest või metallist võrgukudumisriist. Ui abil kooti ka vöid. Võrgusilmade suurus kujundati kaladi ümber. Kaladi (kalasi) oli puust või luust lame õhukeste servadega pulk, mille laiusest olenes võrgusilma suurus. Kootava võrgu silmade lahtihoidmiseks riputati selle alläärde luust või puust raskus (kutsikas, koer, kuersi). Valmiv võrk riputati järk-järgult võrguhargile. Püstise varrega hark kinnitub tallale, mille ühes otsas on kaks väikest jalga või põiktelg. Põiktelje otstes võivad olla rattad. Valmiva võrgu pikenedes tõukas kuduja harki jalaga järk-järgult kaugemale