2013 1,2 miljardit eurot, selgub rahandusministeeriumi andmetest. Euroopa Liidu eelarveperiood 2014-2020, mil Eestil on võimalik saada 5,9 miljardit eurot toetust. Sellest 4,3 miljardit eurot moodustab toetus Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest- Euroopa Regionaalarengu Fondist, Ühtekuuluvusfondist, Euroopa Sotsiaalfondist, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist. 2010.a. juunis otsutas Euroopa Liidu riikide majandus- ja rahandusministrite nõukogu Ecofin kutsuda Eesti euroalaga liituma ja kinnitas Eesti eurole ülemineku ja vahetuskursi 1 EUR = 15,6466 EEK. Eestis tuli euro käibele 1. jaanuaril 2011. Euro tõttu tõusis Eestis toit, elekter, kütus, gaas ja muu tehnika. Arvan, et Eesti saab mingil määral kaasa rääkida maailmapoliitika asjades. Kuigi muidugi peab
[1] Euroopa Liidu liikmeks saades avanes Eestil võimalus kasutada ELi struktuurivahendite toetusi. Euroopa Liidu eelarveperioodil 2014-2020 saab Eesti 4,4 miljardit eurot toetust järgnevatest struktuuri- ja investeerimisfondidest: Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) Ühtekuuluvusfondist (ÜF) Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist (EMKF) Viis peamist fondi teevad koostööd, et toetada kooskõlas strateegiaga „Euroopa 2020“ majanduse arengut kõigis ELi riikides. Euroopa Liidu toetuste kasutamise aluseks sõlmiti 20. juunil 2014 Eesti ja Euroopa Komisjoni vahel 5 fondi hõlmav partnerluslepe, milles on kokku lepitud: rahastamisprioriteedid 5 eesmärgid ja oodatavad tulemused
arendamine ning kalatoodangu konkurentsivõime tõstmine sise- ja välisturgudel. Strateegia koostatakse põllumajandusministeeriumi poolt, kes omalt poolt kaasab ekspertrühma, mis koosneb teadusasutuste, riigiasutuste ja professionaalide esindajatest. Struktuuri aluseks on SWOT analüüsid, et näeks ära ohud ning nõrkused ja tugevused kalandusvaldkonnas. 3.2. Eesmärk 2014-2020 kalandusstrateegiaga määratakse, kuidas viiakse ellu Euroopa kalandusfondist tulnud kalandussektori arendamiseks kavandatavad meetmed antud perioodiks. Konkreetse strateegia üks põhieesmärkidest on kujundada Eestist Läänemere regioonis üheks juhtivaks kilu ja räime logistika- ning töötlemiskeskuseks. 11 Eesmärk on ka suurendada ekpsordi väärtust, et eksporditavad tooted oleks kallimad, kuna hetkel eksporditakse suuremas osas külmutatud kala. (Uus kala…. , 2013) 12
tegevusgrupp, kuhu kuuluvad antud piirkonna kutselised kalurid, kalandus- ja muude tegevusalade ettevõtjad, kohalikud omavalitsused ja teised kalandusega seotud organisatsioonid. Tegevusgrupi eesmärk on piirkonna kalandussektori arendamine, koostöö edendamine ja piirkonna jätkusuutlikule arengule kaasaaitamine. Tegevusgrupp selgitab ühiselt välja piirkonna arengueeldused ja võimalused, töötab välja piirkondliku arengustrateegia ning viib selle ellu eelkõige Euroopa Kalandusfondist finantseeritavate projektide kaudu. Tegevusgruppide töö tulemusena on piirkondades arenenud koostöö ja oskused toetuste kasutamisest. Kohalike tegevusgruppide toeks on loodud Kalandusvõrgustiku üksus, kelle ülesandeks on teadmiste ja kogemuste vahetamise edendamine ning koostöö algatamise toetamine, samuti teadmiste ja parimate praktikate levitamine. Kaart 1. Kalanduspiirkonnad. 5.4. Euroopa Kalandusfondi toetused aastatel 2007-2013
annaabi.ee 
