haugid muutunud röövkalaks. Toitub algul teiste kalade vastsetest, minnes järk-järgult üle suurematele toiduobjektidele, kaasa arvatud ka kätte saadavad konnad, pardipojad, pisiimetajad. Haug sööb valdavalt 5-15 cm pikkusi arvukamaid ja paremini kätte saadavaid kalu - peamiselt ahvenat, särge ja kiiska, suurjärvedes ka tinti ning rannikumeres räime. Esineb ka kannibalismi. Haug on meie sisevete levinumaid kalu. Kalamajanduslikult on ta hinnatud biomelioraatorina see tähendab nn prügikala arvukuse piirajana. Üks põhjus, miks teda hinnatakse tööndusliku kalana, on tema suur kasvukiirus - alammõõdu (45 cm) saavutanud 0,5-0,6 kg raskune haug on tavaliselt 4-aastane, 2 kg 7 aastane ja 5kg 10 aastane. Suurim pikkus on emastel haugidel 1750 mm, isastel 900 mm, suurim mass emastel 34 kg ja isastel 10,15 kg . Haugide haigused.
Läänemere keskmiseks sügavuseks on 55 meetrit, maht umbes 20 000 km³. Põhjareljeefi ja hüdroloogilise reziimi sarnasuse alusel käsitletakse mõnikord Kattegatti Läänemere osana. Mere läänepiiriks võetakse Jüütimaa kirdeosas olevat Skageni neeme ja loode pool Göteborgi paiknevat Marstrandi saart ühendav joon. 3 Läänemere liigestus ja tähtsamad saared Nii bioloogiliselt kui ka kalamajanduslikult on osutunud otstarbekaks Skagerrakki, Kategatti ning Taani väinu käsitleda koos, nn. üleminekupiirkonnana. Läänemere läänepiiriks aga loetakse ühelt poolt Darssi ja Gedseri neeme vahelist veealust künnist. Läänemere sellise piiritluse bioloogiliseks põhjenduseks on paljude mereliste taime- ja loomaliikide levikupiiri kokkulangemine Darssi künnisega. Ida poole seda künnist need organismid ei tungi. Läänemere pindala viimatinimetatud piirides on 365 000 km².
Taani väinadega 386 000 km², Koos Kattegatiga 420 000 km². Läänemere keskmiseks sügavuseks on 55 meetrit, maht umbes 20 000 km³. Põhjareljeefi ja hüdroloogilise režiimi sarnasuse alusel käsitletakse mõnikord Kattegatti Läänemere osana. Mere läänepiiriks võetakse Jüütimaa kirdeosas olevat Skageni neeme ja loode pool Göteborgi paiknevat Marstrandi saart ühendav joon. Läänemere liigestus ja tähtsamad saared. Nii bioloogiliselt kui ka kalamajanduslikult on osutunud otstarbekaks Skagerrakki, Kategatti ning Taani väinu käsitleda koos, nn. üleminekupiirkonnana. Läänemere läänepiiriks aga loetakse ühelt poolt Darssi ja Gedseri neeme vahelist veealust künnist. Läänemere sellise piiritluse bioloogiliseks põhjenduseks on paljude mereliste taime- ja loomaliikide levikupiiri kokkulangemine Darssi künnisega. Ida poole seda künnist need organismid ei tungi. Läänemere pindala viimatinimetatud piirides on 365 000 km².
000 km², Koos Kattegatiga 420 000 km². Läänemere keskmiseks sügavuseks on 55 meetrit, maht umbes 20 000 km³. Põhjareljeefi ja hüdroloogilise reziimi sarnasuse alusel käsitletakse mõnikord Kattegatti Läänemere osana. Mere läänepiiriks võetakse Jüütimaa kirdeosas olevat Skageni neeme ja loode pool Göteborgi paiknevat Marstrandi saart ühendav joon. LÄÄNEMERE LIIGESTUS JA TÄHTSAMAD SAARED Nii bioloogiliselt kui ka kalamajanduslikult on osutunud otstarbekaks Skagerrakki, Kategatti ning Taani väinu käsitleda koos, nn. üleminekupiirkonnana. Läänemere läänepiiriks aga loetakse ühelt poolt Darssi ja Gedseri neeme vahelist veealust künnist. Läänemere sellise piiritluse bioloogiliseks põhjenduseks on paljude mereliste taime- ja loomaliikide levikupiiri kokkulangemine Darssi künnisega. Ida poole seda künnist need organismid ei tungi. Läänemere pindala viimatinimetatud piirides on 365 000 km².
Mandrijäätekkelised – Saadjärv, Pühajärv, Viljandi järv Merelahtedest tekkinud – Harku järv, Mullutu-Suurlaht Laugas- ehk rabajärved – Parika järv, Väikejärv Karstijärved – Võhmetu-Lemküla järved Meteoriidijärv – Kaali järv Looduslik paisjärv – Ülemiste järv Tehisjärved – Narva veehoidla Tasandikujärved on tavaliselt suurema pindalaga, kuid madalad. Paljud neist jäävad talvel ummuksisse (tekib tugev hapnikupuudus ja ka muul ajal jätavad nad kalamajanduslikult mõndagi soovida). Eesti järvede suurim sügavus on 38m ja see on Haanja kõrgustiku lääneosas paiknev Rõuge Suurjärv. Kolmveerand meie järvedest on madalamad kui 10m. Ka suurjärved ei ole kuigi sügavad. Peipsi järve suurim sügavus on 15,3m, keskmine 7,1m. Võrtsjärvel vastavalt 6m ja 2,8m. Veetaseme aastane kõikumine on meie järvedes tavaliselt kuni 1m. Suuremates ja tugevama läbivooluga järvedes kuni 1,5m, suurjärvedes kuni 2m.
annaabi.ee 
