forellikasvandus Lääne Virumaal. Vikerforell Selline ilus vikerforell ei ole kalakasvandustes sugugi harudlane. Karpkalakasvandused Lõuna Eesti soojaveelised järved ja tiigid sobivad rohkem karpkalakasvandustele. Ilmatsalu kalamajand Tartumaal. Karplased Tiigis kasvatataval karpkalal on looduses palju sugulasi. Harjus Harjus on Eestis täieliku kaitse all ja kantud Punasesse raamatusse. Forellimarja inkubeerimine Lõhilaste mari peab olema inkubeerimise ajal paigal. Inkubaator Põlula forellimajandis. Kalakasvandused Looduslike veekogude kalastikust ei piisa juba
järele. Kohalikel on palju mälestusi mitmete heakorrastuses kaasahaaratud metsatukkade korrastamisest ning sinna ka pinkide panemisest. Maaparandajate tegevusi kinnitab isegi maantee äärde pandud mälestuskivi maaparandajate suurte tegude auks. Lisaks oli Vanemuise suvila all Mõra jõele juba kaevatud pisike tiigike ujumiseks. 1.2.2. Hüpotees nr. 2 Kurepalu paisjärv loodi Tartu Riikliku Metsamajandi kalamajandi (nüüdne Haaslava kalamajand) tarvis, sest loodud kalatiigid hakkasid kannatama veepuuduse all, hakkasid tühjaks jääma ja need saaks vajadusel toidet. Järv kujunes veereservuaariks ning samas saaks reguleerida kalamajandi veetaset. 1.2.3. Hüpotees nr. 3 Lähedal olev Aardla polder on otseselt seotud järvede loomisega, et sinna vett koguda. 5 1.3. Analüüs Iga esitatud hüpoteesi kinnitamiseks on mitmeid fakte. Ometi kõigepealt sõelusin välja hüpoteesi nr. 3
Aastate eest kasvatati vikerforelli vaid tiikides, mis said vee allikatest või jõest. 1970.-ndatest aastatest alates on Eestis forelli kasvatatud ka sumpades rannikumere riimvees. Proovitud on ka kasvatust mereveega täidetud kiirvoolukanaleis, soojuselektrijaamade väljavoolukanalites olevais sumpades ja biopuhastusel põhinevates vee korduvkasutusega basseinides. Praegu on Eesti suuremateks forellikasvatajateks Simuna Ivax, Kalatalu Härjanurmes, Karilatsi kalamajand, Viru Salmo Aravuse kasvandus, Eesti soojuselektrijaama vett kasutav Auvere kasvandus. Saaremaal tegutsevaid kalakasvandusi (Aquamyk, Pähkla, Pihtla jt) ühendab Eesti Vesiviljeluse Tulundusühistu. Meresumpades kasvatamine on Eestis praegu madalseisus; samal ajal tuleb teada, et Soome ja Norra forellitoodang, mis on Eestiga võrreldes hiigelsuur, tuleb valdavalt sumpadest. Vikerforelli on paljudes maades, sh Eestis, sageli lastud looduslikesse vetesse, lootes
linnuga oli omataoliste seas Euroopa suurim. Eesti taasiseseisvumisega aga lõpetati oma tegevus, sest elanike ostuvõime langes ja Venemaa seadis tollipiirangud (Viidik 2008). Loomakasvatuses kasvatatakse praegu kariloome, sigu, kanu jne. Paljud loomapidamisasutused on Vooremaa piirkonnas suletud, kuid siiski tegutsevad väiketalud. Kalanduse seisukohalt on oluliseks olnud ja on siiani Vooremaa järved. Kaiavere kalamajand tegeles Vooremaa järvede majandamisega, sumpades olid isegi forellid. Äksi kalakasvatusest tulid haugi ja peipsi siia vastsed ning vähimarjad (Koppel 1982 ). Saadjärve vähistik aga hävis katku tõttu 1949. aastal. (Mäemets 1977). Praegu on Vooremaa järved populaarsed harrastuskalapüügil. Kutselisel püügil on hinnatumad Saadjärv ja Kaiavere järv. Väärtuslikemaks kalaliikideks on angerjas, koha ja ahven. Saadjärves on mingil määral
annaabi.ee 
