maiustustes, toiduravades, kastmetes. Võib tekitada ülitundlikkust ja nõgeslöövet. E160c paprikaekstrakt on kollakasoranz toiduvärv, mida kasutatakse kastmetes, saiakestes, sinepis. Kõrvalmõjusid pole teada. E160d lükopeen on kollakaesoranz toiduvärv, mida kasutatakse majoneesides, kastmetes, tomatipastades. Kõrvalmõjusid pole teada. E160e beeta-apo-8-karotenaal on oranzikaspunane toiduvärv, mida kasutatakse jäätistes, margariinides, juustukoortes, kalakonservides, maiustustes. Kõrvalmõjusid pole teada. E160f beeta-apo-8-karoteenhappe etüülester on kollakasoranz toiduvärv, mida kasutatakse margariinides, piimatoodetes, jäätistes. Kõrvalmõjusid pole teada. E 161b luteiin on looduses esinev punakas, kollakas või oranzikas toiduvärv, mida kasutatakse saiakestes, karastusjookides ning maiustustes. Kõrvalnähtusid pole teada. E162 betaniin on looduses esinev peedipunane toiduvärv, mida
toiduga). TOIDUMÜRGISTUSED VÕIVAD OLLA: Mikrobioloogilise päritoluga: a) seened b) bakterid SALMONELLOS- levib toore hakklihaga, subproduktidega, veelindude munadega, isehapendatud piimaga.( tugev kõhuvalu, kõhulahtisus, iiveldus koos oksendamisega.) BOTULISM- levib puudulikult steriliseeritud konservidega (peavalu, nägemis- jahingamishäired, kõne-ja neelamise raskenemine) STAFÜLOKOKKIDE TOKSIKOOSID- levib piimasaadustega, magustoitudes, õliga kalakonservides( nõrkus, iiveldus, oksendamine, krambid kõhupiirkonnas, kõhulahtisus). Mittemikrobioloogilise päritoluga: · kahjulikud lisandid · -raskemetallid( plii, vask, elavhõbe jt.) · -mürkkemikaalid(pestitsiidid, jne.) 9 · -mürgised taimed · -mittesöödavad seened · -mürgised umbrohud · -mürgised luuviljaliste tuumad · mürgised kalad (alaliselt või teatud organid kindlal eluperioodil) · mõnede loomade teatud organid (neerupealsed)
metioniini ja tsüstiini ning B2-vitamiini ja insuliini koostisse. Makroelementidest on ratsionaalse toitumise tagamiseks praktiliselt kõige tähtsamad kaltsium, fosfor ja magneesium. Kaltsiumi saamisel on esikohal piim ja piimasaadused, kus kaltsiumi leidub rikkalikult, hästi omastataval kujul ning fosforiga sobivas vahekorras. Rohkesti on kergesti omastatavat kaltsiumi ka munarebus ja mõningates kalakonservides (sprotid, latikas, siig, kilu tomatikastmes jne.). Palju on kaltsiumi tera- ja kaunviljades, kuid see kaltsium on raskesti omastatav. Kõige fosfonrikkamad on liha, käia, kohupiim, juust, munarebu, piim, kaunviljad. Teraviljasaadustes leidub fosforit küllalt palju, kuid seegi on raskesti omastatav. Teatud hulk leivas sisalduvast fosforist siiski omastatakse. Teraviljasaadused on aga hea magneesiumiallikas. Märkimisväärselt leidub magneesiumi veel kalasaadustes
· Eriti ohtlik on amenorröa teke teismelise eas, sest sisi võib kaasneda luukoe hõrenemine Osteoporoosi soodustab kaltsiumivaegus · Just naissportlased saavad toiduga sageli vähem kaltsiumi kui vajalik, põhjustatuna väiksemast toidukogusest · Meestel esineb seda harvem · Naised ei tohi üle toituda, vaid kasutada enam kaltsiumi sisaldavaid toiduaineid · Segatoidus on kaltsiumi enam piimas ja piimatoodetes 60-75%, kuid ka kalas ja kalakonservides Treeneri kohustused toitumishäirete korral · Ei tohi ületähtsustada kehakaaalu probleemi · Aidata tervisliku toitumise alaste nõuannetega · Konsulteerida toitumise asjatundjatega · Kontrollida pidevalt kehakaalu, vältides kiiret langust · Toitumishäire avastamisel suunata sportlane vastava spetsialisti juurde · Mitte soovitama lahtistite kasutamist kehakaalu langetamiseks Sportlase toit peab olema süsivesikurikas.
annaabi.ee 
