erinev kodukassist hiiglasuure amuuri tiigrini, kuuluvad nad kõik kaslaste (Frelidae) sugukonda. Teisisõnu, nii metsikud kui ka kodustatud kaslased on üksteisega sarnased ning käituvad mitme suhtes ühtmoodi. Üldse kuulub kaslaste sugukonda ühtekokku 37 liiki ,,kiisusid". Teadlased paigutavad (süstematiseerivad) kaslaste sugukonna esindajad kahte peamisesse perekonda: väiksemad kaslased kuuluvad perekonda kassid (Felis), nagu näiteks kodukass, metskass, ilves, kalakass. Suuremad kuuluvad pantrite perekonda (Panthera), esindajaiks lõvi, tiiger, leopard, jaaguar, irbis. Omaette perekonna moodustavad Lõuna-Aasias elav pantrik ja Aafrika ning Aasia asukas gepard. Siiski käsitlevad paljud neid kui suuri kaslasi. Suured kaslased ei erine väikestest mitte üksnes oma suuruse poolest. Nad oskavad möirata, mida väikesed sugulased ei suuda. Väikesed kaslased nurruvad. Neil on keele
paljud metsas elavad liigid on tähnilised, et imiteerida läbi lehtede paistva päikese laike. Kaslased peavad jahti kõigile loomadele, keda on võimelised kinni püüdma ja maha murdma. Suured kaslased on spetsialiseerunud saakloomadele, kes on neist endist suuremad ning nad on võimelised korjust lühikest maad ka lohistama, vedamaks seda ohutusse toitumispaika. Väiksemad kaslased otsivad närilisi ja linde, ja mõned neist, näiteks kalakass, kahlavad ojades, et krahmata sealt kalu. (Loomad, 2001) 2 Soolakass ( Leopardos geoffroyi) Soolakass on väike kaslane Lõuna-Ameerikast. Tema suurus on ligilähedane selline nagu kodukassil. Isased isendid on veidekene suuremad kui emased loomad. Neid on võimalik taltsutada ja seetõttu on neid kasutatud Safari kassi tõu aretamiseks. Soolakasside kasukavärvus varieerub hõbehallist kuni kollakas-pruunini. Karvkatet kaunistavad
Sgk Hüäänlased - õlgadest saba suunas madalduv seljajoon. Esijäsemed pikad, tagajäsemed lühikesed. Turjalt seljale pikenev lakk, karvane saba, lühikesed tömbid, mitte- sissetõmmatavad küünised.. Öise eluviisga, kaevavad urge. N. tähnikhüään, vööthüään, tiibethüään. Sgk Kaslased – ümar nägu, pikad silmahambad. Kiskhambad hästi arenenud. Karvkate sageli vöödiline või täpiline. Küünised sissetõmmatavd, see võimaldab neid hoida teravana. N. kassid (metskass, kalakass, marmorkass), ilves, otselot, tiiger, puuma, leopard, gepard, lõvi. Sgk Loivalised - jäsemed on taandarenenud ja muundunud loibadeks. N. merielevant, morsk, hallhüljes, viiger. 21 S. KABJALISED Suured taimtoidulised loomad. Jäsemetel paaritu arv varbaid, mis on muundunud kapjadeks. Hammastik redutseerunud, lõike ja silmahambad võivad täielikult kaduda. Kolm sgk: hobuslased (N.
Sgk Hüäänlased - õlgadest saba suunas madalduv seljajoon. Esijäsemed pikad, tagajäsemed lühikesed. Turjalt seljale pikenev lakk, karvane saba, lühikesed tömbid, mitte-sissetõmmatavad küünised.. Öise eluviisga, kaevavad urge. N. tähnikhüään, vööthüään, tiibethüään. Sgk Kaslased ümar nägu, pikad silmahambad. Kiskhambad hästi arenenud. Karvkate sageli vöödiline või täpiline. Küünised sissetõmmatavd, see võimaldab neid hoida teravana. N. kassid (metskass, kalakass, marmorkass), ilves, otselot, tiiger, puuma, leopard, gepard, lõvi. Sgk Loivalised - jäsemed on taandarenenud ja muundunud loibadeks. N. merielevant, morsk, hallhüljes, viiger. 16.3.9.2.2.17. Selts: Kabjalised (Perissodactyla) Suured taimtoidulised loomad. Jäsemetel paaritu arv varbaid, mis on muundunud kapjadeks. Hammastik redutseerunud, lõike ja silmahambad võivad täielikult kaduda. Kolm sgk: hobuslased (N. eesel, hobune, sebra), taapirlased (N
annaabi.ee 
