See aeg võib varieeruda sõltuvalt sellest, kui suure vaheaja tagant ja kui palju mune ta munes. Händkakk kaitseb poegadega pesa väga vihaselt. Alati ei pruugi tal küll õnnestuda tülitajale jäävaid vigastusi tekitada, näiteks silma peast välja lüüa, ent tema rünnak võib kergesti lõppeda sellega, et inimene nagu küps valge klaar puu otsast alla sajab. Nagu teistelgi Eesti öökullidel, peale värbkaku, lahkuvad händkaku pojad pesast juba enne lennuvõimeliseks saamist. Kui kakukesed just maha ei potsata, ukerdavad nad seni puuokstel, kuni tuule tiibadesse püüavad. See juhtub enamasti juuni keskpaigas. Poegadel tuleb vanemate juurest üsna pea kaugemale kolida, sest händkaku maailmas on kombeks, et isegi ema- ja isalind talvituvad omaette territooriumil. Seetõttu jagavad nad sügistalvel maid nii omavahel kui põhja poolt tulnud talikülalistega. Eesti händkakud on üsna paiksed linnud ja külma eest lõuna poole ei kipu
Rukkileiva arvestus 1. Kuidas tekkis leib? Leivaküpsetamine sai alguse umbes 5000 aastat eKr. Sellele eelnes pudrukeetmise leiutamine. Õue jäetud jahu segunes vihmaveega – esimene “kört” oligi valmis. Tuletegemise oskusega hakati toorputru lõkkel keetma. Pudrupotist kees kört üle ääre kuumadele kividele. Saadi omapärase maitsega krõbedad kakukesed. 2. Jahu saamise viisid Viljateri püüti peenestada uhmri ja jahvekivide abil. Kasutati ka tambiküna ja tambilabidat. Hiljemalt esiaja lõpust saati valmistati jahu oma tarbeks kahest üksteise peal asetsevast kivikettast koosneva käsikiviga. Hiljemalt 13. saj hakati meil ehitama vesiveskeid. 14. saj jõudsid meie maile tuuleveskid. Käsikivijahvatust kasutati enamikes taludes kuni 19. saj lõpuni. Käidi ka veskites vilja jahvatamas, kuna sealt saadi paremat jahu. 3
keemiseni.Kupatatud tôrud aetakse läbi lihamasina ja saadud mass raputatakse ôukese kihina kuivama.Pärast eelkuivamist ôhu käes kuivatatakse saadud massi veel ahju kohal ,pliidi peal vôi lôkke kohal.Kuivatada tuleb nii kaua kuni mass krôbiseb nagu kuivikud.Saadud mass tuleb taguda peeneks.Jämeda peenestamise puhul saadakse tangud,millest vôib valmistada putru.Jahust küpsetatakse kakukesi,et aga tôrujahust tainas omab vähe klepuvust ja sitkust (ta on rabe) siis murduvad kakukesed ümberpööramisel.Et seda vältida tuleb,kaetakse pann mille peal kakk küpseb,teise sama suure panniga.Tôruseid kasutatakse ka kohvi valmistamiseks.Selleks tôrud puhastatakse koorest,röstitakse ja jahvatatakse.Tôruseid kasutatakse ka piirituse valmistamisel. ISLANDI SAMBLIK Islandi samblik sisaldab 44% lahustuvat tärklistlihheniinija 3% suhkrut.Islandi samblikku kogutakse aasta läbi,talvel kaevatakse teda lume alt välja.Enne,kui tarvitada teda toiduks, tuleb
kuivama.Pärast eelkuivamist ôhu käes kuivatatakse saadud massi veel ahju kohal ,pliidi peal vôi lôkke kohal.Kuivatada tuleb nii kaua kuni mass krôbiseb nagu kuivikud.Saadud mass tuleb taguda peeneks.Jämeda peenestamise puhul saadakse tangud,millest vôib valmistada putru.Jahust küpsetatakse kakukesi,et aga tôrujahust tainas omab vähe klepuvust ja sitkust (ta on rabe) siis murduvad kakukesed ümberpööramisel.Et seda vältida tuleb,kaetakse pann mille peal kakk küpseb,teise sama suure panniga.Tôruseid kasutatakse ka kohvi valmistamiseks.Selleks tôrud puhastatakse koorest,röstitakse ja jahvatatakse.Tôruseid kasutatakse ka piirituse valmistamisel. ISLANDI SAMBLIK Islandi samblik sisaldab 44% lahustuvat tärklistlihheniinija 3% suhkrut.Islandi samblikku kogutakse aasta läbi,talvel kaevatakse teda lume alt välja
Nisujahu on meie igapäevatoidu lahutamatu osa. Sööme saia ja müslit, keedame mannaputru, paneme võileivale keeduvorsti (ka selles on sageli nisujahu), maiustame kookide, küpsiste ja vahvlitega, valmistame pastaroogi jne.. [4.] 3.1.2.Oder Oder on üks vanemaid kultiveeritud teravilju, niisama vana kui on põllumajandus isegi. Oder oli põhiline toiduteravili Tiibetis juba 7000.a.e.Kr. Odrajahu segati tee ja võiga taignaks, millest vormiti lahtisel tulel küpsetatavad kakukesed. Tänapäevalgi süüakse odrakaraskit Edela-Aasias ja Tiibetis. Nii Egiptuses kui Kreekas pruuliti odraviina, mille vanimad teadaolevad retseptid on dateeritud 2800.a.e.Kr. Söödi ka odratangudest valmistatud putru polentat. Hiljem õpiti valmistama odraviskit. Eestlaste vana aja kombestikus oli odral aukoht. Jõuludeks keedeti odratanguputru, tehti verivorsti , pruuliti odraõlut ning küpsetati "ennustuskakku" - näärist. Kevadpühadeks keedeti odratangudest
annaabi.ee 
