Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kakuam" - 4 õppematerjali

Lõkspüünised-referaat
17
doc

Lõkspüünised-referaat

3 1. Püük lõkspüünisetga 1. Lubatud lõkspüünised on: 1. mõrd- juhtaia, tiibade, mis moodustavad kariaia ja ühe või mitme pujusega varustatud kuni kahe pealt kinnise mõrrakerega lõkspüünis. Võrtsjärvel ei ole mõrrakerede, kariaedade ja juhtaedade arv piiratud; 2. kastmõrd ehk seisevnoot ehk kakuam ­ juhtaia, karjaaia, ühe või mitme pujuse ja ühe või kahe pealt lahtise kasti ehk päraga lõkspüünis; 3. silmutorbik ­ kooniline kuni 30 cm suuläbimõõduga juhtaiata ja tiibadeta lõkspüünis; 4. silmumõrd ­ kuni 0,5 m suukõrgusega vitstest, traadist või muust materjalist lõkspüünis, millel puudub juhtaed. Mõrra lubatud alaliigid on: 1. avaveemõrd ­ mõrd, mille suu kõrgus on üle 3 m. Mõrra suu kõrguseks loetakse mõrra

Merendus → Kalapüügitehnika
18 allalaadimist
Lõkspüünised
39
ppt

Lõkspüünised

kuhu sisenemine on lihtne, kuid väljumine raskendatud. (2) Lubatud lõkspüünised on: 1) mõrd ­ juhtaia, tiibade, mis moodustavad kariaia ja ühe või mitme pujusega varustatud kuni kahe pealt kinnise mõrrakerega lõkspüünis. Võrtsjärvel ei ole mõrrakerede, kariaedade ja juhtaedade arv piiratud. Mõrra osad on näidatud joonisel lisas 7; 2) ­4) [kehtetud - RT I 2005, 28, 201 ­ jõust. 27.05.2005] 5) kastmõrd ehk seisevnoot ehk kakuam ­ juhtaia, karjaaia, ühe või mitme pujuse ja ühe või kahe pealt lahtise kasti ehk päraga lõkspüünis; 6) [kehtetu - RT I 2005, 28, 201 ­ jõust. 27.05.2005] 7) silmutorbik ­ kooniline kuni 30 cm suuläbimõõduga juhtaiata ja tiibadeta lõkspüünis; 8) silmumõrd ­ kuni 0,5 m suukõrgusega vitstest, traadist või muust materjalist lõkspüünis, millel puudub juhtaed. (3) Mõrra lubatud alaliigid on: 1) avaveemõrd ­ mõrd, mille suu kõrgus on üle 3 m

Merendus → Kalapüügitehnika
39 allalaadimist
Eesti vanausu konspekt
31
doc

Eesti vanausu konspekt

ääres] Vana Jüri, Peko. Majavaim. Peko liisk (vereliisk). Vilistamine > tuul > äike Kõige patriarhaalsem on rändkarjakasvatajate ühiskond. Kohtus vannuti maa nimel. 01.12.2011 Meri Järved Jõed Allikad Vetevana. ,,Meri võttis". Nõuab austust. Liivlastel palju üleskirjutusi. Nõuab ohvreid: - hobune (kanepiseemned panid kronu läikima) - esimene kala lastakse tagasi (kakuam - väike mootoriga paat) - paadi vettelaskmine (laevavaim kotermann) - võrgu määrimine haugi verega - söömaohver, skelett visatakse tagasi (luust uus kala) - paadil - mastipuu all hõberaha; leib ja viin Tuleohvriks on vask. Näkk. Teatud mõttes haldja üldnimetus. Näkk - uppunud inimene. Esinemiskuju - suur erinevus } paljas naine/hobune/pross. Nime nimetamine on tõrjenõidus number üks, aga kui näki küüned on juba sees (kramp), siis pole kasu

Ajalugu → Ajalugu
26 allalaadimist
Eesti keele vormiõpetus
16
docx

Eesti keele vormiõpetus

(enamasti i ja u) näiteks: ambulatoorium, auditoorium, harmoonium, herbaarium, impeerium, kaltsium, laboratoorium jne. · io: juunior, leegion, tsempion, skorpion, staadion, pension, seenior jne. · ia: baanian, baktrian, gaavial, kaaviar, paavian, tüümian. · ie: reekviem · eu: karboliimeum, lütseum, muuseum, ooleum, petrooleum · eo: kameeleon, nukleon, panteon · ea: liineal, ookean · ua: donzuan, jaanuar, kaasuar, kakuam, leeguan, veebruar · au: karaul ·üo: barüon VORMISTIKUST · ains part: 4-silbiline ­ lõputa, 3-silbiline ­ t-lõpuline · ains illat: -sse või lõputa · mitmus: 4-silbiline ­de, 3-silbiline ­te · mitm part: 4-silbiline ­ lõputa või sid-lõpuline, 3-silbiline i-tunnuseline ja d-lõpuline, tüvevokaal i on muutunud e-ks nt auditooriumeid. III KÄÄNDKOND Astmevahelduseta mitte ­ne/-s sõnad

Eesti keel → Eesti keel
177 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun