kastrul, kompott, kotlet, kreem, grillima, puljong, raguu, seller, tort, želee, frikadell • muu: väärt, plika, iil, kriim, karbus ‘talvemüts’ Arvsõnade kujunemine Lms algkeel soome eesti võru • *ükte yksi üks ütś • *kakta kaksi kaks katś • *kolme kolme kolm kolm • *neljä neljä neli neli • *viite viisi viis viiś • *kuute kuusi kuus kuuś • *seitsemä seitsemän seitse säidse • *kakt-e-k-sa-n kahdeksan kaheksa katõssa • *ükt-e-k-sä(-n) yhdeksän üheksa ütessä • *kümmen(e) kymmenen kümme kümme Eesti keele morfoloogiline tüüp Aglutinatiivne vormimoodustus: kala+le aasta+ks KOKKUVÕTTES: Fusioon: tänapäeva eesti keelt kalu peetakse üldjuhul kala+sid aglutineerivaks- Fleksioon: flekteerivaks käsi : käe : kätt hammas : hamba metsa+sse, metsa, keel+de, pä+he
• Ahrens 1843: viis rubla kolmat kümmet (’25 rubla’) • kümmend: vana partitiiv sõnast kümme (partitiivi kunagine kohta osutav tähendus, vrd elatiiviga) • poolteist; vanas kirjakeeles pool kolmat (‘kaks ja pool’), pool neljat (kolm ja pool), pool viiet (‘neli ja pool’) Tänapäevane tüüp ilmselt saksa keele eeskujul, üsna hiline *ükte, *kakta, *kolme, *neljä, *viite, *kuute, *seitsemä, *kakt-e-k-sa-n, *ükt-e-k-sä(-n), *kümmen(e) • (ensi-(m)mäinen), (to-inen) e-, to- seostatavad vanade pronoomenitüvedega, -mä- superlatiivi tunnusega 35. Eesti keele laensõnavara algupära. Laensõnade kihistused eesti keeles: Soome-ugri algkeelde (…–3000BC): algindoeuroopa, indoiraani, ?kirdeindoeuroopa Muinasaeg (...–13. saj): balti, germaani, slaavi Keskaeg (13.–17. saj): alamsaksa, rootsi, vene Rootsi aeg (17.–18
z 1 1 z 1 s-2 t kT Tz ( z 1)2 1 e-at e-akT sa 1 at akT s ln a (-1)kakT=akTcos k 1 te-at kTe-akT (s a) 2 sin t sin kT s 2 2 s cos t cos kT s 2 2 e-t sin t e-kT sin kT (s ) 2 2 s e-t cos t e-kT cos kT (s ) 2 2
4) resolutiivosa - vastuvõetud otsuse formuleering. ÕIGUSERIKKUMINE JA JURIIDILINE VASTUTUS Õiguserikkumine On õigussuhte subjektide selline tegu, mis on vastuolus õigusnormides sätestatud keelatud, kohustatud või lubatud käitumisega ning millega kaasnes kahjulik tagajärg. Õigusrikkumise tunnused: 1) subjektil peab olema nii õigus-kui teovõime; 2) rikkumine peab olema sooritatud tegevuse või tegevusetuse vormis; 3) tegu peab olema reaalne sündmus; 4) käitumise kakt on vastupidine õigusnormis sätestatule; 5) kahjuliku tagajärje saabumine, kas materiaalne või ka mittemateriaalne; 6) põhjuslik ehk kasuaalne seos selle teo ja tagajärje vahel; 7) seadusega sätestatud korras tuvastatud süüline käitumine. Õiguserikkumise liigid: 1) kuriteod ehk deliktid - õigussuhte subjektid on jätnud täitmata kriminaalõigusliku normi keelu või kohustuse; 2) üleastumised - subjektid on rikkunud õigusnormi ettekirjutusi ja mis ei ole kuriteod. Liigid:
1 e-at e-akT z s+a z - e -aT 1 at akT z s - ln a z - aT (1)kakT = akTcos k z z + aT 1 te-at kTe-akT Tze -aT 2 ( s + a) ( z - e -aT ) 2 sin t sin kT z sin T
annaabi.ee 
