Lermontovi romantilisest kangelasest kujuneb tagakiusatav rndaja, kes on vras oma kodumaal. Vastupidiselt P-le ei pidanud ta oma noorusaegadel kirjutatud luulet piisavalt heaks et seda avaldada. Tuntumad:"Oleg", "Litviuka", "Meie aja kangelane" 5. Ajalooline romaan sai alguse otimaal vikses klakeses, mida hakkasid klastama paljud kirjanduslikud kuulsused. Walter Scott (1771-1832) on inglise kirjanduse suurimaid esindajaid XIX sajandi algul, ajaloolise romaani anri looja. Ta kirjutas enam kui kakskmmend viis maailmakuulsat ajaloolist romaani. W. Scotti kirjanduslik tegevus jaguneb kahte selgesti eraldatavasse perioodi. Esimesel perioodil (1796-1814) kirjutab ta peamiselt luulet (ballaade ja poeeme). Teisel perioodil lheb W. Scott le proosale ja hakkab kirjutama ajaloolisi romaane, mis moodustavad kige vrtuslikuma osa tema loomingulisest prandist. W.Scotti tuntuimateks romaanideks on "Waverley", "Puritaanlased", "Montrosei legend", "Ivaohoe", "Kenilworth", "Quentin Durward" jt.
Nende seas lord Carnarvon, leedi Evelyn Herbert, avalike tde minister, Tema Ekstsellents paa Abd el Halim Suliman, Muististe Ameti peadirektor Lacau, sir William Garstin, sir Chales Tust, New Yorgi Metropolitan Museumi Egiptuse osakonna juhataja Lythgoe, professor Breasted, dr. Alan Gardiner, Winlock, Mervin Herbert, Richard Bethell, muististe valitsuse peainspektor Engelbach, kolm egiptlasest muististe valitsuse inspektorit, valitsuse pressiesindaja ja meie staabi liikmed kokku umbes kakskmmend inimest (C. W. Ceram, lk 209). Carter toob oma loetelus nimeliselt ra ainult kolmteist inimest. Lohakus, mis nib vabandatavana, kui silmas pidada sellele thelepanuvrsele pevale eelnenud ja jrgnenud sndmusi. Carteri maininud egiptuse inspektorite hulka kuulusid provintsikuberner Bey Fahmy ja Egiptuse armee lemjuhataja sir Lee Stack Sirdah. Arheoloogide staapi kuulusid assistendid Astor, Brure ja Callender ning mlemad teadlased Alfred Lucas ja Arthur Mace.
peksti). Jaanus lks oma tavalist rada mda kla poole. Tee hargnes kla poole ja ka lossi poole. Jaanus sammus lossi poole. Kui loss paistma hakkas, oli lossi katusel musta vrvi lipp lehvimas. Jaanus mtles, et jrsku oli keegi lossi-hrra perest surnud. Jaanus hiilis piki aiamri edasi ja kuulis kellegi hli ja ta peitis ennast psaste varju. Sealt tuli noorte poiste kamp kus oli ka Oodo. Poisid lohutasid Oodot. Ta oli ju alles kakskmmend aastat vana ja juba peremees. Poisid viskasid ka nalja. Jaanus sai aru, et lossihrra oli surnud. Tunni aja prast judis Jaanus koju. Kui ta tuppa astus istus Tambet sulastega lauas ja nad sid. Jaanus lks ja heitis enda tuppa pikali, kui kuulis kedagi tema nime hdmas. See oli Maanus ta tuli akna kaudu tuppa ja palus Jaanust, et ta talle sa annaks. Jaanus pani ta enda voodisse magama ja heitis ise ka pikali. Maanusele oli koju jrgi tulnud kubjas ja hvardanud ja siis ta pgeneski
snnipeva puhul Raadio Vaba Euroopa kaudu eetrisse linud kolmeosalisest raadioteksist,mis loeti ette varjunime all Toomas Rand.Seda levaadet Talve loomingust ei vtnud ma kriitikakogumikesse Vabal hlel (1997) ja Tulgu uus taevas (1999),sest tahtsin raadioteksti enne trkis avaldamist tiendada ja vormida tisvereliseks esseeks kahe mu eesti kirjanduse lemmikromaani-Maja lumes ja Juhansoni reisid autori loomingust.See aga ji tegemata ja raadioksikiri laagerdus lpmata artiklite kaustas kakskmmend aastat. Lk 382 Romaani otsene sndmustik algab pool aastat prast kaitsesja lppu,septembris 1940.Sdmuste kiku jlgitakse he vikese kortermaja elanike silmade lbi.Samm samm-sammult haarab riigis vimu profasistliku Rahvafondi juhtkond,kes slmib vastastikuse abistamise lepingu Teutooniga.Pakti alusel saabuvad neile lubadud baasidesse Teutoonia veksused.Vikeriik on nd praktiliselt Teutoonia valduses,kuigi silitab vormilise iseseisvuse.See