kus lastetoetus esimesel lapsel on 100 ning kolmanda lapse toetus 141, mis on pea kolm korda suurem Eestis oleva kolmanda lapse toetusest. Lisaks on üksikvanematel lisatoetust 46,60. Kui võrrelda seda Eestiga, kus lapsetoetus esimesel lapsel on 19,19 ning kolmanda ja järgmise lapse toetus 57,54, siis võib olla ilmselge, miks vanemad otsustavad oma lapsi mujal üles kasvatada. Kuid õnneks on inimesed nii truud oma juurtele, et üritavad oma lapsi kasvatada kakskeelseteks. Veel üheks suure lapsetoetusega riigi näiteks võin tuua Luksemburgi, kus esimese lapse toetus on 185,60 ning toetus kolme lapse eest kokku oleks 802,74. Iga järgmise lapse eest saaks täiendavalt 361,82 toetust ning veel on 6-12-aastaste ja 12- aastaste ning vanemate laste lisatoetused. Selle näitaja põhjal võiks öelda, et kui inimesed vaid oleksid nii teadlikud toetustest Luksemburgis ning leiaksid endale seal ka töö, ei oleks väljaränne mitte ainult Eesti suurim
oma riigiga keeled pole otseses ohus 6. Too näiteid (3) maailma kõige ohustatumate keelte kohta. Milles on nende keelte hääbumise põhjused? Ohustatute puhul on märke põlvkondliku ülekande katkemisest algab liikuvamates ühiskonnakihtides, kus side oma keele ja kultuuriga nõrgem ketsua keel (8-12 milj in)Lõuna-Ameerikas Andides Boliivia, Peruu ja Ecuadori territooriumil 600 a tagasi inkade impeeriumi keel muutuvad ketsua-hispaania kakskeelseteks, osa pole enam omandanudki iiri keel enamik iirlasi ei omanda emakeelt enam perekonnas keeled, milles 100 või vähem eakat kõnelejat 473 keelt itelmeeni keel Kamtsatkal vähem kui 20 kõnelejat vanuses üle 60 a ka omavaheline suhtlemine vene keeles keeleteadlased püüavad talletada itelmeeni keelt, koostamaks grammatikaid, sõnaraamatud, et hääbunud keeli elavaka muuta 7. Millal on (ajaloos ) eesti keel olnud kõige suuremas väljasuremisohus? (3x)
oma riigiga keeled pole otseses ohus 6. Too näiteid (3) maailma kõige ohustatumate keelte kohta. Milles on nende keelte hääbumise põhjused? Ohustatute puhul on märke põlvkondliku ülekande katkemisest algab liikuvamates ühiskonnakihtides, kus side oma keele ja kultuuriga nõrgem ketsua keel (8-12 milj in)Lõuna-Ameerikas Andides Boliivia, Peruu ja Ecuadori territooriumil 600 a tagasi inkade impeeriumi keel muutuvad ketsua-hispaania kakskeelseteks, osa pole enam omandanudki iiri keel enamik iirlasi ei omanda emakeelt enam perekonnas keeled, milles 100 või vähem eakat kõnelejat 473 keelt itelmeeni keel Kamtsatkal vähem kui 20 kõnelejat vanuses üle 60 a ka omavaheline suhtlemine vene keeles keeleteadlased püüavad talletada itelmeeni keelt, koostamaks grammatikaid, sõnaraamatud, et hääbunud keeli elavaka muuta 7
naasnud, kuid ülejäänud eestlased ei pruugigi tagasi tulla. Eesti elanikkond väheneb, mis tähendab, et langeb ka meie riigi iive. Eestlased otsustavad rajada pere hoopis seal, kus on paremad palgad ning lastetoetused. Parimaks näiteks on Soome, sest sinna toimub peamine ränne küll palkade ja lastetoetus tõttu. Soome kolimise juures on ka üks positiivne näitaja, eestlased on truud oma juurtele ning üritavad oma lapsi kasvatada kakskeelseteks. Eesti elanikkonda jääb vähemaks, aga keeleoskajaid on eri maailmanurkades ikka. Märkimisväärne elanikkonna kadu on naiste arvelt, kes on jõudnud sünnitusikka või kellel on juba lapsed. Naised rändavad Eestist välja, abielluvad välismaalastega ja sünnitavad lapsi, kes loodetavasti õpivad tundma oma päritolu ja emakeelt. Mina tegin valiku jätkata oma haridusteed Eestis. Leian, et Eestis on väga head tingimused kõrghariduse omandamiseks
stabiilsed Venestamisperiood (1880- 1918 Eesti iseseisvumiseni) Asjaajamine, haridus ja teadus muudeti venekeelseks Kujunes välja kolmeeelsus (vene, saksa ja eesti) Ametliku keelena oli kõrge staatus venekeelel Baltisakslased arendasid oma kultuuri saksa keeles, eestlased eesti keeles. Nõukogude aeg (1944-1991Eesti taasiseseisvumiseni)- perioodi iseloomustab vene keele kasutuse järsk tõus: Ühiskonnaelu valdkonnad muutusid kakskeelseteks või täiesti venekeelseteks Vene rahvastiku osatähtsus tõusis (⅓) Rahvusvaheline suhtluskeel oli vene keel, mida koolis õpetati alates teisest klassist Kultuurielus hääbusid murded v.a Võru- ja Saaremaal. 5)Milliseid perioode eristatakse eesti kirjakeele kujunemisloos? Eesti kirjakeele kujunemisloos eristatkse kolme perioodi: Stahli-pärane kirjaviis (ebaühtlane ja saksapärane, esimestest kirjapanekutest kuni aastani 1680)
hakata mõjutama hariduskeelt madalamates kooliastmetes meelelahutustööstuse keel · oma riigiga keeled pole otseses ohus Ohus Ohustatute puhul on märke põlvkondliku ülekande katkemisest algab liikuvamates ühiskonnakihtides, kus side oma keele ja kultuuriga nõrgem · ketsua keel (8-12 milj in)Lõuna-Ameerikas Andides Boliivia, Peruu ja Ecuadori territooriumil 600 a tagasi inkade impeeriumi keel muutuvad ketsua-hispaania kakskeelseteks, osa pole enam omandanudki · iiri keel enamik iirlasi ei omanda emakeelt enam perekonnas · keeled, milles 100 või vähem eakat kõnelejat 473 keelt itelmeeni keel Kamtsatkal vähem kui 20 kõnelejat vanuses üle 60 a ka omavaheline suhtlemine vene keeles keeleteadlased püüavad talletada itelmeeni keelt, koostamaks grammatikaid, sõnaraamatud, et hääbunud keeli elavaka muuta Jätkusuutlikkus minevikus · eesti keel
Kui laps on saanud ühe aastaseks, suudab ta välja hääldada esimesed arusaadavad sõnad. Kolme aastane laps oskab moodustada juba keerukamaid lauseid. Viie aastase lapse sõnavaras aga on juba mitu tuhat sõna. Emakeel on tavaliselt keel, mida inimene teab kõige paremini ja kasutab kõige rohkem. Osad inimesed aga räägivad kahte keelt sama hästi, sest nad on üles kasvanud kakskeelses perekonnas, kus näiteks ema räägib ühes keeles ja isa teises keeles. Selliseid inimesi nimetatakse kakskeelseteks. Kakskeelsusega kaasneb palju häid asju. Näiteks võõrkeelte õppimine on lihtsam, suureneb mõtlemisprotsess ja kontakti saavutamine teisest rahvusest inimesega on kergem. Kakskeelsuse või mitme keele oskamisega kaasneb ka majanduslik eelis. Näiteks inimestel kes räägivad mitut keelt on lihtsam leida uusi tuttavaid ja tööd. Rahvusvaheline suhtluskeel Kahjuks ei saa erinevaid keeli rääkivad inimesed üksteise jutust aru, sest erinevates
Lisaks on üksikvanematel lisatoetust 46,60€. Kui võrrelda seda Eestiga, kus lapsetoetus esimesel lapsel on 2 19,19€ ning kolmanda ja järgmise lapse toetus 57,54€, siis võib olla ilmselge, miks vanemad otsustavad oma lapsi mujal üles kasvatada(antud toetuste määr kasvab 2015.aastal). Kuid õnneks on inimesed nii truud oma juurtele, et üritavad oma lapsi kasvatada kakskeelseteks. Eestlased on aga loomult laisad inimesed ning rändavad soojale maale, sest seal on parem kliima- paljud lähevad sinna ka elama seoses terviseprobleemidega. Arvatakse, et kui inimene on töötu(soojal maal), siis kuidagi saab ikka hakkama. Kõige rohkem emigreeruvad eestlased aga naaberriikidesse. Sinna rändavad põhiliselt inimesed, kelle haridustase on madal ja nende hariduse kohta on seal paremad palgad kui Eestis. Riided, toit ja maksud lähevad meil aina kallimaks ja kallimaks
annaabi.ee 
