Plejaadide täheparveni. Seda kutsutakse ka Seitsmeks Õeks. Topeltnägemine Meie kohalik täht Päike liigub üksinda, aga üle kahe kolmandiku kõigist tähtedest liiguvad kosmoses ühe või mitme kaaslasega. Umbes pooltel tähtedel on üks kaaslane. Neid nimetatakse kaksiktähtedeks ja igat tähte komponendiks. Sellises süsteemis on tähed omavahel seotud gravitatsioonijõuga ja tiirlevad ümber ühise raskuskeskme. Ka tähistaeva Heledaim täht Siirius on kaksiktäht. Mõned tähed paistavad taevas teineteise lähedal ja näivad kaksiktähtedena, aga tegelikkuses nad ei ole omavahel seotud, vaid paiknevad kosmoses juhuslikult ühel suunal, niisuguseid tähti nimetatakse aga visuaalseteks kaksiktähtedeks. Näiteks Suure Vankri aisa keskmine täht Miitsar moodustab visuaalse kaksiktähe Alkoriga. Mõnes tähesüsteemis on kolm või enam komponenttähte ja neid nimetatakse mitmiktähtedeks. Täherühmad
aastal. Praegu on teada 2000 pulsarit, kuid meie galaktikas võib pulsareid olla isegi 100 000. Aja jooksul nende pöörlemine aeglustub. Pulsarid tekivad tõenäoliselt supernoova plahvatuse tagajärjel, sellepärast ongi enamik neist leitud meie Galaktika kettaosast, kus supernoova plahvatusi toimub tihti. Pulsareid ei avastata täpselt samadest kohtadest, kus toimus supernoovade plahvatusi, sest nad tekivad siis, kui plahvatuse rusud on juba kaugele jõudnud. Kaksiktähed Kaksiktäht on kahest gravitatsiooniliselt seotud tähest koosnev süsteem, kus mõlemad tähed on orbiidil ümber nende ühise massikeskme. Heledamat tähte kahest nimetatakse peatäheks ehk primaartäheks. Teist tähte kutsutakse üldiselt kaaslaseks ehk sekundaariks. Kui kaksiktähed on teineteisele küllalt lähedal, võivad nad gravitatsiooniliselt mõjutada kaaslase atmosfääri. Mõnedel juhtudel võib toimuda isegi massi ülekandumine. Ligikaudu 1/3 tähesüsteemidest Linnutees on mitmiksüsteemid
Helenduvat valgust kiirgavad gaasilised taevakehad. Kosmoses leiduva nn tähtaine (gaas ja tolm) kokkutõmbumisel. Kui sisemine rõhk on piisavalt suur, käivituvad tuumareaktsoonid. Tähtede eluiga sõltub nende massist. Täht võib muutuda punaseks hiiuks ning seejärel tõmbub kokku muutub valgeks kääbuseks (Päike). Supernoova plahvatus. http://www.youtube.com/watch?v=0J8srN24pSQ Üks lähim täht (8,6 va) Kaksiktäht Siirius A + Siirius B Vaatlus : lõunapoolkeral juuli alguses õhtul peale Päikese loojumist ja hommikul enne Päikese tõusu. Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem. Meie Galaktika (suuruselt II) Galatika tuum on must auk Spiraalne hiidgalaktika Päike tiirleb koos oma kaaslastega ümber galatika u 250km/s Linnuteel on 2 kaaslast http://et.wikipedia.org/wiki/Siirius http://www
Kaksiktähed Edvin Tuvik 9b Kaksiktäht on kahest gravitatsiooniliselt seotud tähest koosnev süsteem kus mõlemd tähed on orbiidil ümber nende ühise massikeskme. Heledamat tähte kahest nimetatakse peatäheks või primaartäheks Teist tähte kutsutakse üldiselt kaaslaseks või sekundaariks Teadusuurimused alates varajasest 19. sajandist näitavad, et paljud tähed on osa kaksik- või mitmiktähest. tähtede orbiitide järgi ümber üksteise saab määrata komponentide masse. Tihti leitakse kaksiktähti optilise vaatluse teel. Kaksiktähti võib avastada ka kaudsete meetodite abil. Kui kaksiktähed on teineteisele küllalt lähedal, võivad nad gravitatsiooniliselt mõjutada kaaslase atmosfääri. Teke Kuigi kaksiktähtede teket viisil, kus kaks üksikut tähte muutuvad gravitatsiooniliselt seotuks, ei saa kõrvale jätta, on see äärmiselt väikese tõenäosusega. Ühelt poolt üksikute tähtede suhteliselt suure distantsilise eralduse tõttu...
Tähe suhteliseks heleduseks ( Päikese suhtes ) ehk suhteliseks valgusvõimsuseks nim. tähe valgusvõimsuse suhet Päikese valgusvõimsusesse. Tähtede värvus on seotud pinnatemperatuuriga. Tähed jaotatakse spektriklassidesse ( 7 ). Klass O sinakad tähed B sinakasvalged tähed ( Riigel ja Spiika ) A valged tähed ( Siirius , Veega ) F kollakasvalged tähed ( Prooküon) G kollased tähed ( Kapella, Päike) K oranzid tähed ( Polluks ) M punased tähed ( Antaares ) Kaksiktäht kujutab endast tähepaari, mis vastastikuse raskusjõu poolt seotuna tiirlevad üksteise ümber, ühes kindlas tasandis. Visuaalkaksik, tiirlemistasand vaatekiirega risti või üsna vähe kaldu ( tähepaari liikumine on suuremas teleskoobis hästi jälgitav) Varjutusmuutlik kaksiktäht, tiirlemistasand on kaldu või meie poole ,,serviti", nii et paarilised perioodiliselt teineteise taha ,, peitu poevad" .
Selle energiahulk on võrreldav Päikese poolt kogu tema eluea jooksul kiiratava energia hulgaga. Supernoova saab tekkida Päikesest vähemalt 8 korda massiivsemast üksik- või kaksiktähest. Slaid 3 Massiivse üksiktähe korral on plahvatuse põhjuseks tuumakütuse lõppemine tähe sisemuses. Tähe keskmest lähtuv kiirgusrõhk lakkab ning järgneb tähe gravitatsiooniline kollaps, mis põhjustabki supernoova plahvatuse. Kaksiktäht on kahest gravitatsiooniliselt seotud tähest koosnev süsteem, kus mõlemad tähed on orbiidil ümber nende ühise massikeskme. Kaksiktähe korral on üksikud tähe komponendid väiksema massiga kui supernoova tekkeks vaja. Suurema massiga täht areneb kiiremini, tuumakütus lõppeb ning tekkib valge kääbus ehk tihe ja kuum jäänuktäht, milles enam energiat juurde ei teki. Kui komponentide vahekaugus on piisavalt väike, hakkab osa teise tähe ainest gravitatsiooni mõjul valgele
· Tähe võimalikud lõpud: 1) supernoova (plahvatus) mõned jätkavad tuumana 2) pulsas ehk väga tihe neutrontäht 3) must auk · Gravitatsiooni mõju suurenemisel täht tõmbub kokku. · Mida suurem tähe mass, seda kõrgem temperat. ja seda heledam täht. 4. Kaksiktähed · Gaasipilvedes, kus tähed tekivad, mood. enamasti 2 tähte ja tekib kaksiktäht, milles mõlemad tähed tiirlevad üksteise ümber. Üksiktähti, planeetidega tähti js mitmiktähti tekib harvem. · Suuremjagu tähti, mis silmaga vaadates tunduvad üksikutena, on tegelikult mitmiktähed. · Elu erineb üksiktähtede omast. Kui üks tähtedest läbi põleb, saab kaksiku kaaslaseks olev täht endale marterjali juurde ja suureneb. 5. Nova ja Supernoova
Karl Schwarzschild leidis väljavõrrandite esimese täpse lahendi. See kirjeldab kerasümmeetrilise mittepöörleva massi gravitatsioonivälja. 1916 Karl Schwarzschild Schwarzschildi raadius (G gravitatsioonikonstant; m objekti mass, c valguse kiirus) = sündmuse horisondi raadius 1967 John Archibald Wheeler nimetus "Must auk" 1971 1. must auk Cygnus X1 (röntgen kaksiktäht 1. objekt, mida üldiselt võib tunnistada mustaks auguks tema mõjud kaastähele vihjasid sellele, et see peab olema kokkusurutud objekt, massiga, mis on liiga suur, et olla neutrontäht) 1974 Stephen William Hawking Hawkingi kiirgus [must auk peaks kiirgama absoluutse musta keha (idealiseeritud keha, mis neelab kogu talle pealelangeva valguse) spektriga soojuskiirgust] kvantaurustumine Omadused:
nutronideks (neutrontäht). Neurontäht- koosneb ainult neutronitest Pulsarid- tähed, mille kiirgus jõuab meieni lühiajalise impulsina (alla 1s) Prototäht-> punane hiid-> supernoova-> neutrontäht-> must auk Must auk- ruumipiirkond (objekt) , mille gravitatsioon on nii suur, et ei miski, isegi valgus ei pääse sellest välja ja seepärast ei ole seda võimalik näha, tema olemasolu saab tuvastada vaid tänu tugevale gravitatsiooniväljale. Kaksiktäht- selle moodustavad kaks teineteise ümber tiirlevat tähte. Gaasipilves moodustavad enamuse kaksikpilve, kus üks jääb vähem märgatavamaks. Kahe kääbustähe tiirlemisel väga lähestikku väga suurel kiirusel tekib gaasi voolamine tähtede vahel mis omakorda põhjustab termoplahvatus ja tulemuseks on noova Noova- tähtede heleduse suurenemine (tähed jäävad alles ja plahvatus võib korduda) Must auk tekib kui tähe mass on üle 3,0 päikese massist
jälle endise tasemeni; täht kuulub sel juhul nn. varjutusmuutlikkude hulka. Heleduse muutusest on võimalik tuletada sel juhul orbiidi kalle ning spektroskoobilisest orbiidist komponentide tõelised massid. Sealjuures peavad aga mõlemad komponendid olema mitte liiga erineva heledusega, et mõlemate spektrijooned oleksid nähtavad. Kui heleduste vahe on suur, on nõrgema kaaslase spekter nähtamatu ning üksikmassi määramine osutub võimatuks. Üks eriti soodne juhus on, kui kaksiktäht on vaadeldav nii visuaalselt kui ka spektroskoobiliselt, nagu seda on Kapella (Jõulutäht). Sel juhul pole lisaandmeid vaja, vaid massid, parallaks ja orbiidi kalle tuletuvad otseselt vaatlusandmeist. Visuaalseil kaksiktähil, millede kaugus on teada, on võimalik arvutada muu seas ka komponentide tõenäolised läbimõõdud heleduse ja pinnatemperatuuri alusel, viimane omakorda on määratav tähe värvi, või "värvi-indeksi" abil, ülesanne, millega tegeleb astrofotomeetria.
Tähtkujud on oma nimed saanud nendes asuvate heledamatest tähtedest traditsiooniliselt moodustatud kujundite järgi. Vananedes tähe värvus ja suurus muutuvad. Lõpuks nad surevad. Täht kiirgab (elab) vaid niikaua, kuni tal jätkub kütust tuumareaktsioonideks. Meie Päikegi kustub, kuid enne möödub tema elu teine 5 miljardit aastat. Gaasipilvedes, kus tähed tekivad, moodustuvad enamasti 2 tähte ja tekib kaksiktäht, milles mõlemad tähed tiirlevad teineteise ümber. Hüperhiidudeks nimetatakse kõige suurema absoluutse heledusega tähti, mida tähistatakse harilikult heledusklassiga 0. Hüperhiiud tekivad väga harva, kui nende tekkeks on olemas väga suur kogus küllalt tihedat gaasi või sulab tähetekkepiirkonnas kokku mitmeid väga massiivseid just sündinud tähtiNeutrontäht on surnud ja kokkukukkunud täht, mis koosneb peamiselt neutronitest.
tõesti ülemaailmaline seadus, maksev kaugemais tähtedevahelises ruumi osades samuti nagu päikesesüsteemis ja maa peal Kui komponentidevaheline kaugus on küllalt suur (miljardeid kilomeetreid) ja kaugus meieni suhteliselt väike (kuni paarsada valgusaastat), võime teleskoobis näha mõlemat tähte eraldi. Pea kõik heledad tähed on visuaalsed kaksikud või mitmikud. Nende heledus võib kõikuda, kuna üks neist tiirleb ümber teise. Kõige heledam on selline kaksiktäht siis,kui me näeme mõlemat tähte korraga, ning kahvatuim siis,kui üks täht jab teise varju. Sellel alal on ka Eestis tööd tehtud, mille väärtus kestab üle aegade. 1824 a. seati Tartu Tähetornis üles refraktorteleskoop ja 1827 a. avaldas Wilhem Struve kataloogi 3112 kaksiktähest, millest ta oli 2343 avastanud ise. -7- Muutlikud tähed
ühikut. · Astronoomiline ühik on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest. · Parsek on pikkusühik: kaugus, kust vaadates 1 astronoomiline ühik katab 1 nurgasekundi ehk sellise ringjoone, millel üks astronoomiline ühik moodustab ühesekundilise kaare, raadius. Tähis pc. 1 pc = 3,08572 · 1016 m = 3,26168 valgusaastat = 2,062648 · 105 a.ü. · Gaasipilvedes, kus tähed tekivad, moodustuvad enamasti 2 tähte ja tekib kaksiktäht, milles mõlemad tähed tiirlevad teineteise ümber. Üksiktähti, planeetidega tähti ja mitmiktähti tekib harvem. Suuremjagu tähti, mis silmaga vaadates tunduvad üksikutena, on tegelikult kaksik- või mitmiktähed. Kaksiktähtede elu erineb üksiktähtede omast. Kui üks tähtedest läbi põleb, saab kaksiku kaaslaseks olev täht endale materjali juurde ja suureneb. · Galaktika on miljonite, miljardite või triljonite tähtede kogum. Linnutee on meie
3.4 Muud tähed Prototäht Prototäht on tähe arenemistsükli esimene faas, kus ta pole veel jõudnud areneda peajada täheks. T Tauri täht Seegi on osa tähe elust, mil ta pole veel jõudnud muutuda peajada täheks. Tema tuumas pole piisavalt rõhku, et tekiks gaaside põlemise reaktsioon. Muutlikud Tähed Mitte nagu teised tähed, millel on pidev heledus, kipuvad need tähed seda muutma. Kaksiktäht See on süsteem, mis koosneb kahest tähest, mis keerlevad ümber sama gravitatsioonipunkti. Tsefeiidid - muutlikud tähed Need on muutlikud tähed, mis ainult ei muutu heleduses, vaid ka suuruses. See juhtub sellepärast, et suuruse muutudes muutub ka heledus. Tsefeiidide eripära on see, et kui mõõta tema vilkumise kiirust, saab teada, kui kaugel ta asub. Mira tüüpi muutlikud tähed Need tähed on tsefeiididele sarnased, aga ühe erinevusega
`' Üldrelatiivsusteooria ei ole pelgalt üks pöörane idee. Tema paikapidavust on tõestanud paljud katsed `' (Mary ja John Gribbin 1997:96). `' Kõige täpsema kontrolli läbis üldrelatiivsusteooria 1980-ndatel aastatel. Einsteini teooria kohaselt peaksid kaks massiivset tähte, mis tiirlevad väga lähedastel orbiitidel, tekitama aegruumis lainetuse, mida kutsutakse gravitatsioonilaineteks. Astronoomidel õnnestuski leida selline kaksiktäht, mida nimetatakse kaksikpulsariks. Väga täpsed mõõtmed näitasid, et ta kiirgab laineid just sellises rütmis, nagu Einsteini teooria ennustab `' (Mary ja John Gribbin 1997:97). `' Kui asetada ühte ruumipunkti väga raske ainetükk, tekitab see aegruumi `'augu'', mis kujutab endast põhjatut koobast lõputult väljavenitatud aegruumis. Sinna sisse võib kukkuda ükskõik misasi, kuid välja ei pääse sealt mitte miski, isegi valgus mitte. Seepärast
oma gravitatsiooniga „imes“ välja osa Päikese ainest, millest saidki tekkida planeedid Svante Arrhenius (1913) – põrkusid kokku ja liitusid kaks tähte, tekkis Päike ja põrkest laiali paiskunud ainest tekkisid planeedid Otto Schmidt (1943) – Päike läbis teele jäänud hiiglaslikku kuid hõredat gaasipilve, selle kondenseerumisel ja paakumisel tekkisid planeedid jms Fred Hoyle (1944) – Päike oli alguses kaksiktäht, mille suurem paariline plahvatas. Plahvatuse tulemusena paiskusid tähed laiali, kuid Päikese ümber jäi piisavalt materjali planeetide jms tekkeks. Kõik nn „katastroofihüpoteesid“ põhinevad oletusel, et Päikesesüsteemi tekkimisel polnud tegu suletud süsteemiga ning on rikutud liikumishulga jäävuse seadust. Igaüks neist võimaldas vastata ühele või mõnele mudelile esitatud küsimusest, kuid mitte kõigile
annaabi.ee 
