kirjutatakse sidekriipsuga. 1. Nii seletavad Tartu Ülikooli geograafid viisi, kuidas selgitati välja, et Mandri Eesti keskpunkt just Adaveres asub. Õige: Mandri-Eesti Allikas: Postimees 07/06 2. Kauges tulevikus kaovad mandrite liikumise tõttu nii Põhja Jäämeri kui Kariibi meri. Õige: Põhja-Jäämeri Allikas: Elu24 01/27 Reegel: Juhuslik täiend ei moodusta kohanimega kaksiknime ning täiend kirjutatakse väikse tähega. 1. Eesti rahvale on lubatud kõikehõlmavat riigireformi, mis tooks eelmise sajandi asjaajamise järgmisesse ning võimaldaks ehitada Tuleviku Eestit. Õige: tuleviku Eestit Allikas: Postimees 07/17 2. Uus kord nõudis ka revolutsioonilise mineviku-Tartu käsitlemist. Õige: mineviku Tartu Allikas: Tartu Postimees
eesnimesid, laiemasse pruuki tulid seni vähem kasutatud laennimed (Triin; Kristjan). 20.21. sajandi vahetust iseloomustab eri stiilide paljusus. Valitakse nii 20. sajandi alguse eesnimesid (Anette; Karl) kui ka laennimesid (Liisa; Siim), ent ülekaalus on siiski uuemad võõrapärased nimed (Annabel; Kevin); eesti eelisnimestikus on üha sagedamini eesnimesid, mis on moes ka teistes Euroopa maades. Osa eestlasi kannab kaksiknimesid (Mari-Liis; Karl Robert). Praegu saab kaksiknime umbes 20% eesti lastest. Niisiis iseloomustab eesti eesnimistut 1) nimede paljusus (iga uus nimemood toob kaasa uusi nimesid, mis hõlpsasti eelmised välja vahetavad); 2) nimemoe kiire vaheldumine; 3) avatus võõrapärasusele (nimesid nii laenatakse kui ka jäljendatakse võõrapärasust omanimedes, nt liidete, võõrtähtede rohkusega); 4) julge nimelooming (tehisnimed 20. sajandi alguses, sarnased protsessid hiljem, 1950.1970. aastatel ning analoogne käitumine ka hiljem). 1999
üleeuroopalised nimed. 1960ndatel eksperimenteeriti, aga need olid siiski eestipärased. 1970ndatel pandi võõrapäraseid nimesid. 1980ndatel eelistati jälle eesti nimesid. 1990ndatel sai alguse moenimede vool (Maria, Helena, Johanna, Anette, Karl, Robert), pandi laennimesid (Triinu, Liisa, Kristjan, Siim), uuemaid võõrapäraseid nimesid (Laura, Grete, Sandra, Annabel, Birgit, Kevin, Rasmus, Robin, Sten). Sajandivahetusest alates umbes 20% saavad kaksiknime (naistel tüüpiliselt 2 silpi + 2 silpi – Pille-Riin, Mari- Liis; meestel 1 silp + 2 silpi Karl-Robert). Nimesid on tuletatud, on eri variatsioonid, analoogtuletised, riimnimed. Eesti nimesid iseloomustavad variatsioonid. Varieerumine läheb vahel üle piiri. Aastaid 2000+ ei saagi kuhugi liigitada, sest kõik nimed on tänapäeval kasutusel – hübriidperiood. Nimeseadus ütleb, et nimi peab vastama mingi keele õigekirjareegleid
60ndatel aastatel tuli uusi nimesid rohkem, ka laenatud nimesid: Ülle, Piret, Anu jne. 70ndatel uued võõrapärased nimed: Margit, Signe, Kristel. 80ndatel eelistati jälle eesti nimesid: Kadri, Triin, Liis, Liina, Siim. Sajandivahetusel näeb, et uue iseseisvuse tingimustes valitseb kirevus. Alguse moenimed: Maria, Helena, Johanna pärit XX sajandi moenimedest. Laennimesid: Triinu, Liisa, Liis. Uuemad võõrapärased, palju ,,üleeuroopalised nimed" nimed. Üle 20% saab kaksiknime: Pille-Riin, Mari-Liis. Eesti nimedele omane see, et ühest nimest saab palju nimesid moodustada. Aili-Aile-Aila. Nt teha analoogtuletisi: Ailika, Eelika, Elvika, Heinika. Palju ka riiminimesid: Sirje, Marje Irja, Merja jne. Tuleneb ka ootamatuid suundumusi, saab varieerida tähekuju. Nt Cätlin. Nimeseaduse nõue: tuleb järgida keele õigekirjareegleid. Rahvastikuregistris 48 000 erinevat eesnime. Seal hulgas on ka mitmiknimed. 2/3 on unikaalsed, valdavalt mitmiknimed.
Tallinna suusamaraton ~ suusamaraton Tallinn-Keila-Tallinn. 3. Kui üks rinnastatud täiendeist on sidekriipsuline või mitmesõnaline, siis tuleb täiendite vahel sidekriipsu asemel panna mõttekriips (vt O 61 p 9). 9. kaksikeesnimes või -perekonnanimes: Mari-Ann, Ulla-Liisa, Sven-Eerik, Grünthal- Ridala, Mari Plank-Veerits, August Falk-Valk; NB! Käändub ainult kaksiknime järelosa: on Ann-Liisile räägitud, Falk-Valgu kirjad. 10. tähtede ja väiketähtlühendite käänamisel käändetunnuse lisamiseks: a-sse ja b- sse, m korrutada K-ga, aü-le, nr-d (vt ,,Lühendite käänamine" O 49); 11. lühendi kirjavahemärgina (vt O 48); 12. poolitusmärgina. Sidekriipsu võib panna: 1. pikemais liitsõnades parema loetavuse ja mõtte selguse huvides (nende osade
annaabi.ee 
