vahendavad organellide ja vesiikulite liikumist rakus 2. Ensüümi aktiivtsenter on ensüümi molekuli piirkond, kus substraat interakteerub teatavate aminohapete radikaalidega. Substraat seotakse ensüümi aktiivtsentrisse nõrkade jõudude toimel. Allosteerilised ensüümid omavad regulatoorset ehk allosteerilist tsentrit efektori (modulaatori) sidumiseks. 3. millised ühendid lahustuvad vees, ei lahustu, moodustavad mitselle, kaksikkihte Amfifiilsetest molekulidest (molekulid, mis sisaldavad nii hüdrofiilseid kui ka hüdrofoobseid rühmi) mitsell Ioone ümbritseb vesilahuses hüdraatkest 4. eukarüoodi ja prokarüoodi võrdlus Prokarüoodis: DNA on nukleoidis 1-10 mikromeetrit Jaguneb pooldudes Puudub tsütoskelett Eukarüoodis: DNA on tuumas kromosoomides 5-100 mikromeetrit Jaguneb mitoosi teel
Vesi on suurepärane solvent. Polaarsed, vesiniksidemeid moodustavad ja ioonsed ühendid lahustuvad vees hästi ja neid nimetatakse hüdrofiilseteks. Hüdrofoobsed ühendid lahustuvad vees ainult piiratud kogustes. Amfipaatsed molekulid koosnevad hüdrofiilsest ja hüdrofoobsest osast. Veega kontaktis olles moodustavad amfipaatsed molekulid erinevaid struktuure nagu monomolekulaarsed kihid, vesiikulid ja mitsellid. Sellised molekulid moodustavad ka membraanseid kaksikkihte, mis ümbritsevad rakke ja organelle. Nõrkade hapete ja aluste ionisatsioonil on biokeemias äärmiselt oluline roll. Enamik biokeemilisi protsesse toimub pH vahemikus 6,5 8,0 ja seda nimetatakse füsioloogiliseks pH vahemikuks. Nõrga happe ja vastava konjugeeritud aluse käitumine on kirjeldatav Henderson- Hasselbalchi võrrandiga, mis seob omavahel [konjugeeritud alus]/[dissotsieerumata hape] suhte, pH ning pKa
ning jääkproduktide eemaldamist. Samuti genereerib ta ioonide kontsentratsioonierinevusi raku sise- ja väliskeskkonna vahel. Lipiidid on amfipaatilised, s.t. et molekuli üks ots on hüdrofoobne, teine hüdrofiilne. Fosfolipiidi hüdrofoobse osa moodustavad 2 rasvhapete kõrvalahelat. Üks rasvahappe kõrvalahel on küllastamata, teine küllastatud. Molekuli hüdrofiilse osa moodustab aga laengut kandev pea. Tänu amfipaatilisusele moodustavadki lipiidid kaksikkihte, nende hüdrofoobsed rasvhapete ahelad paiknevad vastakuti, moodustades kaksikkihi hüdrofoobse südamiku. Membraanides leidub põhiliselt nelja tüüpi fosfolipiide, glükolipiide ja kolesterooli. Membraanivalkude ülesanneteks on: ainete transport läbi membraani, ioongradiendi tekitamine, signaalide vastuvõtt ja edastamine, vahendavad membraanidele tsütoskeleti kinnitumist, kontaktid teiste rakkude ja ekstratsellulaarse maatriksiga. Valkude seondumine membraaniga:
eemaldamist. Samuti genereerib ta ioonide kontsentratsioonierinevusi raku sise- ja väliskeskkonna vahel. Lipiidid on amfipaatilised, s.t. et molekuli üks ots on hüdrofoobne, teine hüdrofiilne. Fosfolipiidi hüdrofoobse osa moodustavad 2 rasvhapete kõrvalahelat. Üks rasvahappe kõrvalahel on küllastamata, teine küllastatud. Molekuli hüdrofiilse osa moodustab aga laengut kandev pea. Tänu amfipaatilisusele moodustavadki lipiidid kaksikkihte, nende hüdrofoobsed rasvhapete ahelad paiknevad vastakuti, moodustades kaksikkihi hüdrofoobse südamiku. Membraanides leidub põhiliselt nelja tüüpi fosfolipiide, glükolipiide ja kolesterooli. Membraanivalkude ülesanneteks on: ainete transport läbi membraani, ioongradiendi tekitamine, signaalide vastuvõtt ja edastamine, vahendavad membraanidele tsütoskeleti kinnitumist, kontaktid teiste rakkude ja ekstratsellulaarse maatriksiga. Valkude seondumine
meenäiturid, kelle kõhus elavad pseudomonas tüüpi bakterid, kes lagundavad vaha. Liitlipiidid (fosfolipiidid). 2 tüüpi: hüdrofiilsed ja hüdrofoobsed. Hüdrofiilne pea ja 2 hüdrofoobset saba. Pea (glütserool+ fosforhappe jääk), saba koosneb kahest rasvhappejäägist. Erinevates keskkondades fosfolipiidid käituvad ja organiseeruvad erienvalt. Fosfolipiidid vees on pead väljapoole ja sabad sissepoole ja õlis vastupidi (pead sees, sabad väljas). Fosfolipiidid moodustuvad kaksikkihte, mis on biomembraanide ehituslikeks alusteks. Fosfolipiidide funktsioonid: olek määrab biomembraanide ehituse ja teatud talitlused. Fosfolipiidid moodustaad närve katva müeliinkihi (isoleerkiht). Müeliinita ja müeliiniga neuronid. Fosfolipiidid on pindaktiivsed ained, mis väldivad biostruktuuride kokkukleepumist, nt kopsudes. Enneaegsetes vastsündinutes on neid vähe ja kui neid juurde ei panda, tekib hingamise distress ja siis on kööga
annaabi.ee 
