karboksüülrühmast (-COOH) ja kõrvalahelast. (Valkude koostis on peaaegu kõigil organismidel u 20 aminohapet. Ülejäänud täidavad muid ül) Enamikku aminohappeid suudab meie keha ise sünteesida. Aminohapete allikad on liha, munad, teravilja- ja piimatooted. Toidus olevad valgud lõhustuvad seedimisel aminohapeteks. 8. Geeni mõiste. Geeni ehitus. Vastus: Geen – kromosoomi lõik, mis määrab ära ühe RNA sünteesi. Geen on osa DNA kaksikheeliksist, keskmiselt 100 nukleotiidipaari “pikkune”. Mõlemad kaksikheeliksid koosnevad kahest monomeerist (ehk desoksütibonukleotiidist), mis on moodustunud desoksüriboosist, fosfaatrühmast ja lämmastiklausest. Geeni selgroo moodustavad fosfaatrühm ja desoksüriboosi jääk. Lämmastikalusteks on A, C, G ja T. 9. Geenide avaldumine (Millest sõltub, kuidas kontrollitakse). Vastus: Geenid avalduvad kui nende pealt sünteesitakse RNAd. Geenide avaldumise
(-COOH) ja kõrvalahelast. (Valkude koostis on peaaegu kõigil organismidel u 20 aminohapet. Ülejäänud täidavad muid ül) Enamikku aminohappeid suudab meie keha ise sünteesida. Aminohapete allikad on liha, munad, teravilja- ja piimatooted. Toidus olevad valgud lõhustuvad seedimisel aminohapeteks. 8. Geeni mõiste. Geeni ehitus. Geen – kromosoomi lõik, mis määrab ära ühe RNA sünteesi. Geen on osa DNA kaksikheeliksist, keskmiselt 100 nukleotiidipaari “pikkune”. Mõlemad kaksikheeliksid koosnevad kahest monomeerist (ehk desoksütibonukleotiidist), mis on moodustunud desoksüriboosist, fosfaatrühmast ja lämmastiklausest. Geeni selgroo moodustavad fosfaatrühm ja desoksüriboosi jääk. Lämmastikalusteks on A, C, G ja T. 9. Geenide avaldumine (Millest sõltub, kuidas kontrollitakse). Geenid avalduvad kui nende pealt sünteesitakse RNAd. Geenide avaldumise lõppeesmärgiks võib
DNA replikatsiooni alguses katkestab ensüüm helikaas need vesiniksidemed ja DNA- kaksikheeliks avaneb. *Kuna iga kromosoomi koostises on üks väga pikk DNA-molekul, peab replikatsioon algama korraga paljudest kohtadest, vastasel juhul kestaks see väga kaua. *Kohas, kus DNA-ahelad on lahti keerdunud, algab uue DNA süntees. Seda teeb ensüüm DNA-polümeraas. Tulemuseks on kaks uut DNA-kaksikheeliksit, milles mõlemas on üks ahel vanast kaksikheeliksist ja üks uus, värskelt sünteesitud ahel. *DNA kahekordistumine on keeruline protsess, milles võib esineda vigu. Replikatsiooni käigus võib polümeraas eksida ja lülitada ahelasse vale nukleotiidi. Samuti võib mõni nukleotiid lisanduda või ära jääda. Ensüümid suudavad parandada mõningaid vigu, kuid mitte kõiki. Kui vigu ei suudeta parandada, siis tekivad mutatsioonid, mille tagajärjeks või olla nt vähkkasvaja. RNA SÜNTEESITAKSE DNA-S PAIKNEVATE JUHISTE JÄRGI
Kromosoomide ehitus. Kui rakk läheb interfaasist mitoosi, siis rakus olev kromatiin muutub nähtavaks valgusmikroskoobis kromosoomidena. Seega mitoosis peab kromatiini struktuur muutuma veel kompaktsemaks kui see esineb kondenseerunud interfaasses kromatiinis. Kromosoomide struktuuri kirjeldamiseks sobivad kõige rohkem mitoosi metafaasis asuvad kromosoomid (maksimalselt struktureerunud). Koosnevad kahest õdekromatiidist (kumbki neist koosneb DNA kaksikheeliksist), sest rakutsükli S-faasis on DNA replitseerunud (4n). Õdekromatiidid on ühendatud tsentromeeriga. Tsentromeer on mitmeid tuhandeid aluspaare sisaldav DNA järjestus mille vahendusel õdekromatiidid on seotud. Tsentromeeri piirkonnas esinevad kõrgelt korduvad DNA järjestused. Metafaasis olevate kromosoomide arv, suurus ja kuju moodustavad karüotüübi, mis on igale liigile iseloomulik. Kromosoomide kondenseerumises on olulised mittehistoonsed valgud. Moodustavad
Geneetiline kood võimaldab DNA molekulidelt ümber kirjutatud geneetilise info tõlkida RNA molekulidele, mille järgi sünteesitakse valkude molekulid. 64 koodile vastab 20 aminohapet Startkoodonid: AUG (UUG, CUG) Stoppkoodonid: UGA, UAA, UAG DNA kopeerimine 1) Lühike oligopeptiid sünteesitakse järgmisest RNA järjestusest: 5' GACUAUGCUCAUAUUGGUCCUUUGACAAG Kust algab süntees ja kus see lõppeb? Mitu aminohapet kodeeritakse? 2) Otse kopeeritav haru DNA kaksikheeliksist sisaldab järgnevust: (5')CTTAACACCCCTGACTTCGCGCCGTCG Milline on RNA vastavus sellele harule? Kas teise haru RNA vastavus on sama? Geen Geen mõjutab ühe või mitme tunnuse avaldumist. Tunnus võib olla nähtav (naha värv, jäsemete arv) või väliselt eristamatu (veregrupp). Geen võib avalduda juba sündides või elu jooksul või jääda passiivseks. Äädikakärbse genoom sisaldab 139,5 mlj lämmastikaluse paari ning koosneb ca 15682 geenist, mis jaotub X,Y ja 3 autosoomi vahel.
Esimeses etapis on am.hape kui hape ja teises etapis kui alus. Produkt-vahendatud katalüüs Inimese 8-oksoguaniini DNA glükosülaas Osaleb DNA reparatsioonis oksüdatiivse kahjustuse elimineerimises. 8-oks.guan on oksüdeeritud kaheksandast positsioonist. Replikatsiooni paneks vastu adeniini ja GC paar asenduks AT paariga. DNA glükosülaas lõikab välja oksüdeeritud aluse paarist. Produkt osaleb katalüüsis. Ensüüm keerab väljalõigatava aluse DNA kaksikheeliksist välja enda aktiivtsentrisse. Produkt enne lahkumist vahendab happe-aluse katalüüsi. Detailidesse ei läinud 3 etapis käitub kui hape, 4 etapis käitub kui alus (eraldab prootoni). Reaktsiooni mehhanismis tunneme ära ka kovalentse katalüüsi (etapp 1), sest tegemist Lys epsilon aminorühmaga, mis mood Shiffi aluse. Tulemuseks on eliminatsiooni reaktsioon. Oksüdeeritud puriin eemaldatakse pärast oma rolli täitmist. Shiffi aluse vaheühendit on võimalik kinni püüda.
annaabi.ee 
