enamikul elusorganismidest · Peremeesorganismi rakku siseneb kas viirus tervikuna või ainult tema DNA (sageli bakterite viiruste puhul) · Mõnikord loetakse DNA viiruste hulka ka retroviirused, kes küll algselt DNAd ei sisalda, kuid kelles sisalduva RNA järgi rakus DNA sünteesitakse · DNA-viirused klassifitseeritakse enamasti neis sisalduva DNA koostise järgi üksikahelalisteks DNA-viirusteks ja kaksikahelalisteks DNA-viirusteks. Neid kahte rühma on käsitletakse mõnikord DNA-viiruste kahe seltsina · Tänapäeval levinuim DNA-viiruste klassifikatsioon on järgmine: Kaksikahelalised DNA-viirused: · Sugukond: T4-tüüpi faagid (Myoviridae) · Sugukond:-tüüpi faagid (Siphoviridae) · Sugukond:T7-tüüpi faagid (Podoviridae) · Sugukond:Tektiviirused (Tectiviridae) · Sugukond:Kortikoviirused (Corticoviridae) · Sugukond:Plasmaviirused (Plasmaviridae)
DNA-d in vitro (katseklaasis) lähtudes üliväikesest DNA kogusest. Selles kasutatakse praimerite alusel sünteesitud oligonukleotiide, mis kinnituvad DNA erinevatele piirondadele ning mille vahel sünteesitakse korduvalt samapikkuselisi DNA lõike. See koosneb kolmest etapist: a) sekveneeritav DNA denatureeritakse kuumutamisel b) DNA hübridiseeritakse praimeri üleküllusel c) DNA polümeraas muudab praimeritevahelised üksikahelalised lõigud kaksikahelalisteks. Praimeri 3´-OH ots on sünteesi algussaidiks. DNA fragmentide arv kasvab eksponentsiaalselt. Tsüklites tekib vastaalt 2, 4, 8, 16 jne ahelat. 46. Kuidas on polümeraasi ahelreaktsioon muutnud geenitehnooogiat? PCR mängib tänapäeval geenitehnoloogias olulist rolli. Seda kasutatakse laialdaselt haiguste diagnostikas, näiteks saab tuvastada HI viirust ja tsüstilist fibroosi väga varajases staadiumis, veel enne antikehade teket, paljundades viirusest pärit DNA lõiku
· Peremeesorganismi rakku siseneb kas viirus tervikuna või ainult tema DNA (sageli bakterite viiruste puhul) · Mõnikord loetakse DNA viiruste hulka ka retroviirused, kes küll algselt DNAd ei sisalda, kuid kelles sisalduva RNA järgi rakus DNA sünteesitakse · DNA-viirused klassifitseeritakse enamasti neis sisalduva DNA koostise järgi üksikahelalisteks DNA- viirusteks ja kaksikahelalisteks DNA-viirusteks. Neid kahte rühma on käsitletakse mõnikord DNA- viiruste kahe seltsina · Enamik bakterite viirusi (bakteriofaagid) kuuluvad DNA-viiruste hulka · Sugukonnad geminiviirused ja fükodnaviirused on taimehaiguste tekitajad · Iridoviirused ja bakuloviirused nakatavad peamiselt putukaid · Inimeste haiguste tekitajatest on olulised herpesviirused (nt herpes),
olla kaksikahelalised nagu enamikul organismidest. Peremeesorganismi rakku siseneb kas viirus tervikuna või ainult tema DNA (sageli bakterite viiruste puhul). Mõnikord loetakse DNA-viiruste hulka ka retroviirused, kes küll algselt DNd ei sisalda, kuid kelles sisalduva RNA järgi rakus DNA sünteesitakse. DNA-viirused klassifitseeritakse enamsti neis sisalduva DNA koostise järgi üksikahelalisteks DNA-viirusteks ja kaksikahelalisteks DNA-viirusteks. Neid kahte rühma käsitletakse mõnikord DNA- viiruste kahe seltsina. Enamik bakterite viirusi (bakteriofaage) kuuluvad DNA-viiruste hulka. Sugukonna geminiviirused ja fükodnaviirused on taimehaiguste tekitajad. Irioviirused ja bakuloviirused nakatavad peamiselt putukaid. Inimeste haiguste tekitajatest olulised: herpesviirus (herpes); papilloomviirus (kasvajad); poksviirused (rõuged). DNA-viiruste väiksema muteerumise kiiruse tõttu on nende põhjustatud epideemiad
annaabi.ee 
