oma kahtlust. Tihti olen küsinud: ,,Oled kindel, et räägid tõtt?". Ise püüan valetamist vältida, sest olen meelsamini aus ja eeskujulik noormees. Mulle meeldib inimeste omavaheline vaba suhtlemine, et mitte muretseda iga väljaöeldud sõna pärast. Kuid siiski on olukordi, kus sõnavabadus on taunitav. Peame oskama näha neid piire ja neist kinni pidama Hindan otsekohesust ja konkreetsust, mille puudumine võib tihtipeale arusaamatusi tekitada. Olen peale sattunud kolmele kaklusele. Kaks kaklust lahutasin sõnadega: "Oodake, kas sellel on mõtet?", üritades rüselejad nende tegevuse üle mõtlema panna ja probleem vägivallata lahendada. Kolmandale kaklusele ma ei julgenud vahele minna, sest tegemist oli täiskasvanud meestega ja ilmselgelt minu sõnad poleks seal aidanud. Kõige enam taunin liigset uudishimu. Väljendiga, ,,Uudishimu pole patt", ma ei nõustu. Leian, et liigne uurimine ja teiste eludes surkimine on sündsusetu
Järgmisel päeval puudus Hansuke koolist, sest tal oli süda paha ja ta oksendas. Sekretär ütles et tal on mumps, kuid tegelikult ei olnud. Samal päeval oli mamma kodust ära kolinud ja tirtsu ka kaas avõtnud. Nad olid papaga päris tülli läinud. Isa oli mamma asemele kutsunud Zwettli-vanaema nende juurde elama. Greeteke otsustas siiski koos mamma ja Tirtsuga Marie-Luise juurde elama minna. Papa elas koos vanaema ja Hansukesega. Hansuke läks koolis kaklema ja Greeteke pidi kaklusele vahele minema. Sackmeierite vanemad kutsuti kooli. Nad kaitsesid oma lapsi väga. Peale seda otsustasid nad kohvi jooma minna ja leppisid ära. Greeteke hakkas Florian Kalbiga käima ja ta oli väga õnnelik.
Arvan, et õpetajal peaks olema siiski luba sekkuda , ka füüsiliselt kui seda antud hetkel vaja on õpilase turvalisuse kaitseks. Sest see aitaks pidurdad neid noori, kes arvavad et on karistamatud. Ükski suure algustähega tõeline õpetaja ei kasuta kindlasti seda õigust kurjalt ära. Teine lugu on kindlasti õpetajaga( paraku on ka selliseid segunenud nende õigete õpetajatega), kes lausa naudib ja provotseerib ise õpilasi riiule ja kaklusele. Kurb on see, et koolivägivallast rääkimine käib nagu mingi propaganda lainetusena, kui see on kellelegi kasulik( hetke tähelepanu võitmiseks). Koolivägivald peaks olema igapäev arutlusel ja tähelepanu all, siis ehk jääks seda vähemaks. Usun, et kõik oleme üle elanud mingil määral koolivägivalda, seda kas siis vaatleja, ohvri või kiusaja vormis. Mina isiklikult olen näinud koolivägivalda ja olen ise olnud ka koolivägivalla ohver, suuremalt jaolt siiski ohvri rollis
Kui nad kaldale jõudsid hakkas Oskar oma ,,vasikaga" mängima muusikat, mille saatel Villu Anna, Mikk Leena ja Jaan Liisaga tantsisid. Kuid Villu oli natuke jälle joonud ning ta komistas kellegi jala otsa. Villu kukkus ühe paari peale, kes omakorda kukkus veel kellegi peale ja järgminegi kellegi peale. Villu oli püha viha täis ning ta oleks soovinud veel kellegi teibaga ära tappa. Neli inimest hakkasid talle kallale tulema ning neil olid ka revolvrid vöödel. Kuid Anna läks kaklusele vahele ning ütles, et kui nad kakelda tahavad, siis kakelgu mujal ja ärgu sinna tagasi tulgu. Selle peale leppisid nad ära. Anna ja Villu läksid jalutama. Nad jalutasid mööda kaldaäärt, kuni nad ühe vana pingini jõudsid. Nad istusid maha ning rääkisid juttu. Anna ütles, et Villule oli meelega jalg taha pandud ning, et see polnud tema viga. Lõpuks jõudis jutt selleni, et mida Villu teeks, kui ta Kõrbojal peremees oleks. Selle jutuga üritas Anna meelitada Villut endale
pimedal tänaval kohtab. Hädakaitse pole siiski absoluutne, kuna eksisteerivad hädakaitsepiirid, mille ületamine võib kaasa tuua vastutuse. Hädakaitse piiri ületamise tuvastamiseks tuleb lähtuda konkreetsest olukorrast. Näiteks korterist varga avastamisel ei ole lubatud teda kohe surnuks tulistada, kui oleks saanud kasutada mõnda sobivamat või vähem kahjustavat vahendit (hoiatuslask õhku, jalga tulistamine). Samuti ei laiene hädakaitse provotseeritud ründele ning vastastikusele kaklusele, kuna kaitseseisundit pooltel ei teki. Hädaseisundi puhul on tegemist ohuga, mis ei seisne otseses ründes teise isiku poolt, vaid mingis muus ohtlikus situatsioonis (näiteks varisemisohtlik elamu, ohtlikud loomad vmt). Oht ei pruugi ähvardada isikut ennast, vaid võib olla suunatud kolmandatele isikutele. Ohtlik olukord kujutab endast hädaseisundit, kui seda ohtu on võimalik kõrvaldada üksnes teise õigustatud huvi kahjustamisega
koju toonud on. Siiski tunneb Maria ka mõnel korral piinlikust selle üle, et temal nii hästi läheb ja aina paremini minema hakkab, näiteks kui ta sai kojusaamisloa ja teistele oma varutud toidumoona ära jagama hakkas ning teisi innustas, et üsna varsti ka nemad sealt kodumaale pääsevad. Mariat iseloomustab teoses tarkus ja siirus. Maria saavutas mitmed kokkulepped just tänu oma siirale olekule, näiteks selgitades, miks Arvo oma poja ja vene poisi kaklusele vahele läks ning miks Alma laudast veidi piima varastas. Samuti meeldis Maria ka mitmetele ülemustele nii sohvoosis kui ka mujalt kõrgematele ülemustele. Maria hea positsioon upravljäjuse ja ülemuste silmis tagaski talle hea elu Siberis ning kiirema tee Siberist kodumaale 9 Kokkuvõte Heino Kiige romaan on väga suureks abiks mõistmaks küüditatute elu Siberis.
vahel, USAs monarhliblikas, kes pendeldab Kanada ja Mehhiko vahel). Levimiskauguse optimum: inbriiding lähedast sugulaste ristumine, autbriiding geneetiliselt väga kaugete isendite ristumine. 15. Liigisisene konkurents (populatsiooni), sümmeetriline ja asümmeetriline konkurents; Populatsiooni kaaslaste võitlus ressurside pärast, mis on kahjulik mõlemale osapoolele. See pidurdab pop. kasvu. Kui kaks hunti kaklevad ühe hiire pärast, üks saab, kuid kaklusele kulus ikkagi energiat. Konkurents on alati tihedusest sõltuv vastastikmõju. Mida suurem on populatsiooni tihedus, seda suurem on isendite vaheline konkurents. Seega kui N=K, siis on konkurents alati max. Liigisisene konkurents võib olla sümmeetriline (mõlemad kannatavad võrdselt, proportsionaalselt oma võimekusele) või asümmeetriline (üks saab kasu, teine palju kahju). Maapealne konkurents e võsukonkurents e valguskonkurents
annaabi.ee 
