Tallinn 2010 Sisukord 1. Kakaooa iseloomustus.....slaid 3 2. Tume sokolaad - kirjeldus.....slaid 5 3. Tehnoloogiline skeem.....slaid 7 3.1. Kakaooa puhastamine....slaid 9 3.2. Kakaooa röstimine....slaid 9 3.3. Kakaooa kesta (kakaovello) eemaldamine tuumast....slaid 9 3.4. Kakaooa tuuma jahvatamine kakaomassiks....slaid 10 3.5. Kakaomassi pressimine kakaokoogiks kakaorasva eraldamisega....slaid 10 3.6. Kakaokoogi jahvatamine kakaopulbriks....slaid 11 3.7. Sokolaadimassi segamine....slaid 12 3.8. Sokolaadimassi valtsimine....slaid 13 3.9. Sokolaadimassi konseerimine....slaid 14 3.10. Sokolaadimassi tempereerimine....slaid 15 3.11. Sokolaadimassi valamine....slaid 16 3.12. Sokolaadi jahutamine....slaid 16 Kokkuvõte.....slaid 17 Referentsid.....slaid 18 Evelin Edro Kakaooast tumeda sokolaadini 2 1. Kakaooa iseloomustus
Peamised kasutusalad Küpsed marjad ligatakse maha ja avatakse käsitsi. Niiske pehme viljasisu kogutakse korvidesse ning jäetakse käärima kuni seitsmeks päevaks. Alles siis omandavad nad tüüpilise tumeda värvuse ja aroomi. Kuivatatud oad viiakse vabrikusse, kus need sorteeritakse, röstitakse ja vabastatakse rabedatest koortest.Edasi neid röstitakse, purustatakse, pressitakse välja li (nn. kakaovi), jääk jahvatatakse kakaopulbriks. Seemnekestadest saadakse alkaloide teobromiini ja kofeiini. Kasutatakse ka magustoitudes - pudingid, kreemid, koogid, kompvekid, piimajoogid, kohupiimatoidud, jogurtid. Kakaopulbril on väga iseloomulik aroom, ta maitseb kibemõrkjalt ning sametiselt. Maitse pole võrreldav sokolaadiga. Ehtne kakao mõjub uriinieritust soodustavalt, veresooni laiendavalt ja selles sisalduva kofeiini tõttu ka pisut toniseerivalt. Ainult veega valmistatult on kakao hea vahend kõhulahtisuse vastu.
sisalda terveid muundatuid geene.(nt: toiduõli) Kakao Kakao viljad olenevalt kakaopuu sordist võivad olla rohelised, kollased ja pruunid. Viljade seemnetest valmistatakse töötlemise tulemusena kakao pulbrit ja kakao õli. Tavaliselt on ühes viljas 20-40 seemet. Seemned kuivatatakse,röstitakse ja purustatakse. Tulemuseks saadakse pruun kakao mass, millest pressitakse suurem osa kakao õli välja ja jääki nimetatakse kakaopulbriks. Kakaoõli on hinnaline rasvaine mida kasutatakse toorainena kondiitri, kosmeetika ja farmaatsija tööstuses. Kakaoõlil on madalal sulamis temperatuur 30-35 kraadi mis kindlustab selle rasvaine sulamise ka suus. Kakao õli ei rääsu kergesti, mis tähendab et sokolaad ja kakao säilivad hästi. Kakaouba koosned järgmistest toitainetest: vett(6-8%), rasva(39-60%),valku(12%), tärklist(7%), parkaineid(2- 5%). Kakao baasil toodetakse sokolaadi, kakaopulbrit ja kakaojooki
Kakaopuu õitseb ja kannab vilja aasta läbi, nii et vilju tuleb koguda valikuliselt. Küpsed marjad lõigatakse maha ja avatakse käsitsi. Niiske pehme viljasisu kogutakse korvidesse ning jäetakse käärima kuni seitsmeks päevaks. Seejärel pestakse ja kuivatatakse kakaoseemneid päikese käes või tehissoojuses ning puhastatakse kestadest. Edasi neid röstitakse, purustatakse, pressitakse välja õli (nn. kakaovõi), jääk jahvatatakse kakaopulbriks. Seemnekestadest saadakse alkaloide teobromiini ja kofeiini. Briti teadlased hoiatavad, et maailma shokolaaditoodang langeb drastiliselt, kui Lõuna- Ameerika kakaoistandusi tabanud haigused mujale levivad. Suurenenud kaubandus ja transport võib vahendada selliste seenhaiguste levikut, nagu seda on tuulepesaks (nõialuuaks) nimetatu. Haigus on saanud nime sellest, et ta muudab kakaopuu võra tuulepesa sarnaseks pusaks. 1970
annaabi.ee 
