omakapitali muutuste aruanne, lisad. Osaühing ei või anda laenu: 1. Oma osanikule(5% osakapitali või rohkem) 2.oma emaettevõtja osanikule, aktsionärile või liikmele( 5 või rohkem% emaettevõtja osa- või aktsiakapitalist) 3. Isikule osaühingu osa omandamiseks 4. Oma juhatuse ega nõukogu liikmele ega prokuristile. Arvelduskontol oleva raha inventeerimisel kontrollitakse arvelduskonto väljavõtte vastavust raamatupidamises kajastatuga. Kassa inventeerimisel loetakse sularaha kassas ja kontrollitakse selle jäägi vastavust raamatupidamises kajastatuga. Varude arvestusmeetodid: 1.Tükimeetod- lähtub varude tegelikust füüsilisest liikumisest. 2.Kaalutud keskmise soetushinna meetod- peale igat kaubapartii sissetulekut arvutatakse uus kaalutud keskmine soetusmaksumus 3.FIFO meetod- lähtub põhimõttest, et esimesena soetatud kogus müüakse ka esimesena ära. Inventuuri läbiviimiseks moodustatakse inventeerimiskomisjon
raamatupidamist ja töö üldist korraldust. Ülesanneteks olid püsititatud: Dokumentatsiooni ja nende seadusele vastavuse kontroll; Aruannete esitamise täpsust ja tähtajalisust; Maksuriskide hindamine ja analüüs; Muude Osaühingus olemasolevate riskide hindamine, mis võivad vähendada Osaühingu vara; Põhivarade inventuuri teostamine ja nende turuväärtuse leidmine ning selle võrdlemine raamatupidamises kajastatuga; Finantsanalüüsi tegemine. Üldiselt esineb Osaühingu dokumentatsioonis puudusi, enamus puudustest on rutiinset laadi (nt dokumentidel puudub allkiri või kuupäev). Õnneks on puudusi suhteliselt vähe, arvestades olemasolevat dokumentide mahtu. Maksuaruanded on esitatud tähtaegselt ja korrektselt, ebatäpsusi esineb teinekord Statistikaametile esitatavates andmetes, mis on tingitud aga töötajate halvast distsipliinist edastada raamatupidamisele dokumente õigeaegselt.
raamatupidamist ja töö üldist korraldust. Ülesanneteks olid püsititatud: Dokumentatsiooni ja nende seadusele vastavuse kontroll; Aruannete esitamise täpsust ja tähtajalisust; Maksuriskide hindamine ja analüüs; Muude Osaühingus olemasolevate riskide hindamine, mis võivad vähendada Osaühingu vara; Põhivarade inventuuri teostamine ja nende turuväärtuse leidmine ning selle võrdlemine raamatupidamises kajastatuga; Finantsanalüüsi tegemine. Üldiselt esineb Osaühingu dokumentatsioonis puudusi, enamus puudustest on rutiinset laadi (nt dokumentidel puudub allkiri või kuupäev). Õnneks on puudusi suhteliselt vähe, arvestades olemasolevat dokumentide mahtu. Maksuaruanded on esitatud tähtaegselt ja korrektselt, ebatäpsusi esineb teinekord Statistikaametile esitatavates andmetes, mis on tingitud aga töötajate halvast distsipliinist edastada raamatupidamisele dokumente õigeaegselt.
arvelduskontosid mitmes erinevas pangas. Arvelduskonto on aktivakonto. Raha laekumine arvelduskontole kantakse deebetisse ja maksmine arvelduskontolt kreeditisse. Saldo esineb ainult deebetis. Pangas peetakse iga klientide kohta eraldi registrit, millest tehakse ettevõttele perioodiliselt väljavõtteid. Deebeti ja kreediti tähendus on panga väljavõttel Raamatupidamine I Varje Kodasma 2006 vastupidine ettevõtte raamatupidamises kajastatuga ja lähtub panga seisukohalt. Pangatehingutelt panga poolt mahaarvestatav teenustasu on ettevõtte üldhalduskulu. Kassa ja arvelduskonto raamatupidamislausendite näited: Kassasse toodi arvelduskontolt raha D: Kassa K: Arvelduskonto Kassast viidi raha arvelduskontole D: Arvelduskonto K: Kassa Kassast (arvelduskontolt) maksti välja töötasud D: Võlad töövõtjatele K: Kassa ehk arvelduskonto Kassast maksti avanss aruandvale isikule D: Nõuded aruandvate isikute vastu K: Kassa
annaabi.ee 
