Richard Bachi raamat " Jonathan Livingston Merikajakas" oli allegooriline jutustus merikajakast kes polnud tilkagi mitte tavaline. Erinevalt teistest kajakatest armastas jonathan sinitaeva all lendamist rohkem kui söömist. Tema karjakaaslased ega vanemad ei tolereerinud tema erinevust ja soovisid, et ta oleks lihtsalt nagu iga teine tavaline kajakas ning järgiks nende arvamust, et ausa kajaka ainus lennu-siht on toit. Natuke aega Jonathan prooviski olla nagu iga teine kajakas, kuid jonathan ei nautinud ega tundnud rõõmu sellest ning peagi oli ta tagasi omapead avamerel lendamas. Ühel päeval olles saavutanud läbimurde lendamisel
"Maxima" kampaaniaga, kuid sisu jääb täiesti arusaamatuks. Võibolla taheti sellise kampaania puhul mängida inimeste uudishimuga, siiski ma arvan, et siin on veidi ülepingutatud. Head näited: 1) Näide "Statoili" reklaamikampaaniast. Reklaam on tehtud ilmselgelt läbi huumoriprisma, mis minu arust on sellisel juhul väga hea käik. Arvestades sellega, et tänapäeval on väga suur osa elanikkonnast auto kasutajad, saavad nemad, aga tegelikult ka teised inimesed hästi aru, et kajakatest tulenev "probleem" on paratamatu ning võib juhtuda kõigiga. Siinkohal teeb "Statoil" hea käigu, välja tuues lahenduse sellele probleemile, ehk kutsub inimesi pesema oma autosid "Statoili" jaamade pesulates. Ka need reklaamil välja toodud võõrsõnad on vaatamata vanusest põhimõtteliselt kõigile arusaadavad. 11 Võibolla ei ole see parim
Toit on peamiselt taimne – puuseemned, viljaterad, marjad ning rohttaimede õrnemad osad. Pea üle kogu Eesti levinud haudelinnuna asustab kõige erinevamaid metsatüüpe, puududes siiski väikestes madalates rabamännikutes. (Linnumääraja, 2015) Pilt 6. Kaelustuvi (Columba palumbus), (Autor: Ainar Unus) 2.4.2. Selts: kurvitsalised (Charadriiformes), sugukond: kajaklased (Laridae) 2.4.2.1. Hõbekajakas (Larus argentatus) Minu vaatluse kohaselt hõbekajakas erineb teistest kajakatest helehalli mantli poolest. Pea ja alumine kehapool on rohkem valged. Tiiva otstest on musta värvi. Nokk on pikk ja allapoole kaardus ning kollast värvi, punane täpp peal. Jalgade värvus on roosa. (Vaata pilt 7,8) Hõbekajakaid leidub rohkelt mereääres, sest nad toituvad ka kalast. Kuna Haapsalu on mereäärne linn, siis leidub neid ka linnas, näiteks majakatustel, kus nad tavaliselt jälgivad ümmbruskonda.
läbimisel erines umbes kaks korda. Võrdleva meetodi rakendamine käitumise evolutsiooni tegurite uurimisel. Näiteid ühe liigi võrdlemisest teiste liikidega. Käitumise evolutsioonilise kujunemise tõenäolistest põhjustest ja mehhanismidest võib aimu saada ka tänapäeva liikide omavahelise võrdlemise abil. N: kaljukajaka võrdlemine teiste kajakatega. Kokkuvõttes järeldas uurija, et kaljukajaka teistest kajakatest erineva käitumise evolutsiooniliseks põhjuseks on tema elama asumine kaljudele, mille tagajärel loodusliku valiku teel tekkisid sobivad kohastumused. N: koolobuste eluviis – ühtedel suur kari ja ala, teistel väike. Uurija seletus: koolobuste käitumuslike erinevuste põhjuseks on tava-punakoolobuse vajadus mitmekesisema toidu järele. Probleemid võrdleva meetodi kasutamisega käitumise evolutsiooni tegurite uurimisel.
kujunenud loodusliku valiku teel, kohandamaks nende käitumist pesitsemiseks kaljukarniisidel. 2. probleem: võrdlev meetod ei võimalda eristada põhjust tagajärjest. Võib- olla pole tava-punakoolobuste suur kodupiirkond mitte toitumistüübi tagajärg, vaid hoopis põhjus – suure kodupiirkonna olemasolu lihtsalt võimaldab toituda mitmekesisemalt? Võib-olla ei ole kalju- ja öökajaka puhul teistest kajakatest erinev käitumine kaljudele elama asumise tagajärg, vaid hoopis põhjus? Võib-olla osutusid niimoodi käituvad kajakaliigid maapinnal pesitsedes liiga ohustatuteks ja seepärast oli ainsaks lahenduseks asuda pesitsema kaljukarniisidele? Nagu viimasest näitest näha, ei aita isegi mitmeliigilised (liigirühmade vahelised) võrdlused vältida põhjuse ja tagajärje dilemmat. Mida siis teha? Selle probleemi
annaabi.ee 
