· Sõprusest sünnivad lilled (1972) · Kui ootab sadam (1974) · Mis värvi on armastus (1971) · Suveöö (1971) · Tsirkus (1971) · Unustuste jõel (1972) · Nii kaugel kõik (1972) · Ja elab rõõm (1973) Arvi Siia sõnadele: · Aknal (1972) · Kolumbuslik tuul (1973) · Üks kuuendik kogu maailmast (1972) · Vana meloodia (1970) · Tuhaväljade tuul (1971) · Igavene tuli (1972) Veel igasuguseid lugusid: · Laul las kajada (1969), sõnad Juhan Saar · Meri, mu tuhandenäoline sõber (1973), sõnad Juhan Saar · Puuriidalaul (1971), sõnad Kalju Kass · Süüta küünal (1974), sõnad Leelo Tungal
hingeline tervis. Andre Breton kirjutas sürrealismi manifesti, milles on idee sellest, et une ja ärkveloleku seisundid on võrdses või on isegi uneseisund primaarne. ,,Sest inimene kui ta lakkab magamast on oma mälu mängukann." Sürrealistliku luule ja üldse kunsti kavatsuseks pole enam tuua välistõele paralleelset kujutust vaid muuta elu, paljastada tõeluse tühisust, murda läbi objektiivsete mõistete korrastusest, et inimene võiks kajada maailmale vastu õnnetundega, avastamisrõõmuga, mis on omane lapsele. Kuulsaim on Hispaania kunstnik Salvadore Dali. Sürrealistlik kunst heidutab meie otsekogemust elust, serveerimaks nt. teetasse, kus lusikas sulab või Dali taskukellad, mis laual vedeledes hakkavad üle ääre nõrguma. Sürrealism see on mäss ja heitlus. Sürrealistid ei tunnista dadaistide kaotusse suubumist, anarhia asemel püüavad nad luua positiivset
Sonett on kirglik ja kirglikult tuleb seda ka esitada. Soneti sõnad on väga valitud. Juhuslikud, tähtsusetud sõnad on sonetis välistatud. Võimendatult hakkavad mõjuma võrdlused, tees ja antitees, alliteratsioon, assonants. Iseseisvaid mõttelisi tervikuid on sonetis neli. Seega on nähtavaks sissehingamiseks aega neljal korral. Võttes endale vabaduse rohkemaks, seame ohtu mõtte pidevuse. Vähem sissehingates aga libiseme üle olulistest värssidest või keelame neil kajada. Kõike seda arvesse võttes on soneti lugemiseks vaja 45-50 sekundit. Enne soneti esitamist tuleb teha eeltööd: · Tuleb selgeks teha, millest on jutt · Kirjutada sonett ümber proosana · Tõlkida kirjutatu ümber endale omasesse keelde Kui olete aru saanud, millest jutt on, kriipsutada proosatekstis alla need sõnad, mis sonetis on värsside viimased. Need sõnad peavad olema olulised, muidu kaob värss ja ka soneti tähendus.
Me kõik teame, mida tähendab laulupidudel Gustav Ernesaksa/Lydia Koidula ,,Mu isamaa on minu arm". Kui nõukogude ajal paljud laulupeo repertuaaris olnud laulud ei kõnetanudki, siis selle lauluga said kõik kogeda hingelist puudutust, üheshingamist. Olles meelevaldne, julgeksin siiski liigitada ,,Mu isamaa..." ka religioosseks hümniks, eriti kui arvestada, et paljud tulid laulupeole kui palverännakule just selle laulu pärast, et kajada ise vastu laulu puudutusele, kuigi asjal oli juures ka poliitiline moment, vastupanu võõrvõimule. Nii nagu kirikus jumalateenistusel soovitakse üksteisele Kristuse rahu, andes kätt (ka juhtumisi kõrvalpinki istuma sattunud võhivõõrale), nii haarati ka ,,Mu isamaa..." ajal kätest kinni ja oldi meeleliigutuses kõik koos. Vaimulik ja ilmalik muusika. Nagu ühest ja samast tellisest võib saada kas profaan- või
sealt tuli, ei olnud minu karvastele kõrvakestele just meeldiv. ,,Kas te ka teate, kui kasvatamatu kass teil on, proua Malle?" ,,Ei, ei tea. Millega ta siis jällegi hakkama on saanud?"küsis mammake üpriski huvitatud häälel. ,,Hull loom hüppas mulle otse kui taevast pähe ja küünistas nii, mis hirmus," liialdas kirjatooja. Selle peale jäi mamma korraks tõsiseks, siis aga turtsatas ja natukese aja pärast lasi juba naerul kajada. Saades aru, et see postimehele kohe mitte meelt mööda pole, otsustas ta siiski end tagasi tõsiseks sundida. ,,Vabandage, mul on tõesti kahju, et nii läks. Äkki soovite lohutuseks tassikest teed?" Seda küsimust poleks mamma pidanud esitama. Oleks ta vaid teadnud, mis see endaga kaasa toob, polekski ta seda teinud. ,,Üks väike tassike kuluks hingerahustuseks ära küll," vastas postiljon rahulolevalt ja astus tuppa