aastat. Kraatripõhja all on Devoni ladestu Burtnieki lademe liivakivid mõjustatud löögist umbes 30 meetri ulatuses. Valli tuumaosas on aluspõhjakihid kergitatud laugeks kurruks. Kõikjal on rohkesti lõhesid, osadesse neist on sisse surutud moreen. Kraatripõhja täiteks on 10 m paksuselt 8 http://muinas.struktuur.ee/projektid/ecp/kaali/html/legendid.html 8 9http://www.hot.ee/kaja56/kraatrid.html liivakivi ja põhimoreeni segatud mass. Kraatrinõlvadel on moreen muljutud kohati keerukateks rebendvormideks.10 Sügavhaua läbimõõt on väiksem - umbes 50 m ja kraatri sügavus 4,5 m. Kraatripõhja täidab suures osas sisseuhutud vallimaterjal, turvast pole moodustunud. Aluspõhjakivimite purustusvööndi paksust hinnatakse 20 meetrile. Põrgu- ja Sügavhaud on oma kuju, hea säilivuse
On selge, et erasektoris toimuvad püüdlused turismiarenguks jäävad nõrgaks, kui nendele ei kaasne riigi ja EU toetust. Kuna oleme olukorras, kus maailmas valitseb globaalne majanduskriis arvan, et peame tegelema sellega, et ununenud kohad ei kaoks inimeste mälestustest. Oodates paremaid aegu on see ainus, mis nõuab vähesel määral inim- ja raharessursse. Kasutatud kirjandus Põlvamaa rohelisem elu! (SA Põlvamaa Arenduskeskus) 2008 http://www.hot.ee/kaja56/Meenikunno.htm http://www.postitee.ee/index.php?id=1 http://www.hurmiorg.ee/main.php?content=index_content.php Postitee reisijuht (Marge Rennit) 2009
sest Ilumetsast pole leitud ei meteoriidikilde aga -tolmu. Piusa koopad Piusa koobastiku looduskaitseala asub Põlvamaal Orava vallas. Sealset klaasliivaks sobivat kvartsliiva hakati maa-alustes käikudes kaevandama 1922. aastal, seega on Piusa koopad inimtekkelised. Koobastes paljanduvad Devoni ajastu Sventoi lademe liivakivid. Piusa liivas on kvartsi 94 %, päevakivi 3,6 %, vilgukivi 1,1 %, raskeid mineraale 0,1 %. On veel 7 http://www.hot.ee/kaja56/, huvitavad kohad 8 http://www.ut.ee/BGGM/ vaatamis/ilumetsa.html 8 rutiili ja ilmeniiti.9 Koopaid on kokku 8, kuid paljud neist on kuulutatud varisemisohtlikeks ning suletud. Endised kaevanduskäigud on Ida-Euroopa suurimaks nahkhiirte talvituspaigaks ning seetõttu võetud looduskaitse alla. Kaitseala pindala on 46 ha. Lisaks nahkhiirtele elavad Piusas ka kivisisalik
visitestonia.com/images/870244/Ilumetsa %20kraater.%20Vaiko%20Tigane.jpg 15 Lepisk, Arvi 2007 Juuni. Päikeseloojangud ja rabamaastik Meenikunnos.-Eesti loodus http://www.eestiloodus.ee/artikkel1964_1938.html Liiva, Arvi 2008 August. Ilumetsa kraatrid: rahvalugudest teaduseni.-Eesti loodus http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel2477_2473.html Meenikunno.-Põlvamaa loodus. http://www.hot.ee/kaja56/kraatrid.html Meenikunno raba - http://www.reisijutud.com/gallery3/var/albums/Ilumetsa- 020912/DSC_2464.jpg?m=1363077466 Neemer, Aita 2006. Põlvamaa loodusobjektid. Nohipalu Mustjärv.-Puhkaeestis. http://www.puhkaeestis.ee/et/nohipalu-mustjarv Nohipalu valgjärv.-Eestigiid. Nutt, Nele. Merila, Age 2003.Võhandu ürgoru maastikuhoolduskava Päikeseloojangu maja - http://static1.fotoalbum.ee/fotoalbum/0/169/0169213b99fa.jpg
annaabi.ee 
