Koormuse sobitamine liiniga: 1. 2.Milleks toimub sobitamine? Maksimaalse ülekande tingimuseks on, et allika ja tarbija sisendtakistused oleksid kaaskompleksed - reaalosad võrdsed ja imaginaarosad vastasmärgiga. Üldjuhul ei lülitata generaatorit vahetult koormusega vaid ülekanne toimub ülekandeliini abil. Sellepärast tuleb sobitada liin ja koormus. 3.Mis toimub liinis? Kui peegeldusi liini ja koormuse (antenni) ühenduskohast ei toimu, siis öeldakse, et liin on koormusega sobitatud. Seega ja Umax = Umin ehk signaali mähisjoon liinis on sirge ja SWR = 1. Kui liin on koormusega täiesti sobitamata, siis SWR = ja signaali mähisjoon 3 kõigub liinis tugevasti. Järelikult mida suurem on SWR, seda halvemini on liin koormusega sobitud ehk tugevam on signaali mähisjoone kõikumine liini. 4.Seisulainetegur/peegeldustegur Seisulaine...
kes antud ainevaldkonda hästi tunneb. Kui tööd on juhendanud meie kooli õpetaja, võib retsensendiks olla antud ala spetsialist, kes ei ole oma kooli õpetaja. Retsensent on kohustatud esitama retsensiooni hiljemalt kaitsmisele eelneval päeval. Kaitsmine toimub ainekomisjonide kaupa selleks eraldi ette nähtud päeval. Uurimistööd jagatakse kaitsmiseks teemade kaupa. Kaitsmiskomisjoni kuulub ka töö juhendaja. Direktsiooni liikmetel on õigus külastada ja jälgida kaitsmiste kulgemist. 18 Lisa 1 Tiitellehe vormistamine Loo Keskkool Minu pere lugu Uurimistöö Autor: Juhan Juurikas 11. klass Juhendaja: Mati Tamm Loo 2012 19
pdf (5) http://www.sportspsychologybasketball.com/what-is-basketball-psychology/ (6) http://www.sportspsychologybasketball.com/2012/01/dealing-with-frustration-the-mental-side/ (7) Raamatud: ''Spordipsühholoogia õpik'' (Lennart Raudsepp, Aave Hannus, Jorgen Matsi, Andre Koka). (9) 21 2.4.1 Kaitsmine Uurimistööde kaitsmise päeva määrab TNG juhtkond, pärast uurimistööde laekumist määrab aineõpetaja/juhendaja kaitsmiste ajakava. Uurimistöö kaitsmine toimub uurimistööde kaitsmiskomisjoni ees diskussioonina, mida on soovitav illustreerida korrektse akadeemilise multimeedia esitlusprogrammiga. Kaitsmisprotseduur koosneb järgmistest osadest: · kaitsja pöördub lugupidamisavaldusega komisjoni, retsensendi ja publiku poole; · kaitsja tutvustab end ja nimetab oma töö teema; · uurimistöö kaitsja poolt esitatav illustreeritud ettekanne (10 min), mis peab selgitama teema
oskust vastata küsimustele, kaitsta ja põhjendada oma seisukohti, oskust orienteeruda töös püstitatud eesmärgi ja ülesannete täitmise ja lahendamise osas. Üliõpilane tuleb lõputöö kaitsmisele hea tava kohaselt korrektselt riietatult, kaasas lõputöö, retsensendi kirjalik arvamus, dokumendid. Registreerub õigeaegselt, paigutab ettekande arvutisse, tutvub ruumi ja esinemiskohaga ning osaleb võimalusel lõputööde kaitsmise päeval kõikide kaitsmiste toimimise lõpuni. Kaitsmiskomisjoni esimees või tema poolt volitatud isik teatab lõputöö kaitsmis- tulemuse samal päeval. 11 2. ÜLIÕPILASTÖÖDE LIIGID, KOOSTISOSAD JA VORMISTAMINE 2.1. Üliõpilastööde liigid Eesti Maaülikooli Tehnikainstituudis õpetatavate erialade õppekavade kohaselt liigitatakse (töö liik) ja koostatakse järgmisi üliõpilastöid: referaat, labortöö, ainetöö,
finantseerimise kaudu, mis kõik otsustatakse teaduslike kvaliteedikriteeriumide põhjal. Siht- ja grantfinantseerimine on konkursipõhine, rahastamisotsuste aluseks on eksperthinnangud. Infrastruktuuri ülalpidamiskulude ja baasfinantseerimise aluseks on kvaliteedipõhise teadustegevuse maht. Uurimisasutuste baasfinantseerimine määratakse teaduspublikatsioonide, doktoriõpingute tulemuslikkuse, s.t doktoritööde kaitsmiste arvu ning teadus- ja arendustöö lepingute mahu põhjal. Uurimisasutused saavad baasfinantseerimise abil välja arendada uusi ja olulisi uurimissuundi. Eesti Maaülikooli metsateadlased töötavad praegu kahe suurema riiklikult rahastatava teemaga: "Muutuvate kliimatingimuste mõju boreaalse ja parasvöötme metsade häiringureziimile" (teema juht prof Kalev Jõgiste) ning "Biomassi produktsioon metsaökosüsteemides, selle metsanduslikud ja ökofüsioloogilised alused"