· Tekkis olukord: inimesed tootsid rohkem kui vajasid; hakkasid · Suveräänvõim sõltumatu vüim, koguriigi juhtimisaparaat ja teistel ära võtma vanemad ei saanud olukorda korda panna; selle kõrval ka avalik võim struktuuriüksused, mis on tekkis selline ,,vanema abiline" malev, kes juhtis( kaitsis, vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks karistas); see oli ühiskonnast eraldunud tekkis avalik võim; Riigisuveräänsus võime teostasega seotud riigiaparaadi algkuju riik Rahvusesuveräänsus enda oma õiguse määramine
Esimesed Eesti asulad olid Pulli ja Lammasmäe. Maa jagunes kihelkondadeks (Revala, Virumaa, Harjumaa, Saaremaa, Hiiumaa, Järvamaa, Läänemaa, Sakala, Ugandi, Alempois, Mõhu, Vaiga, Soopooliste, Jogentagana) ja need jagunesid omakorda maakondadeks. Maakondi valitsesid vanemad, see amet pärines arvatavasti isalt pojale. Kui vaenlane tungis sisse siis kaitsis iga maakond ennast ise. Vaenlaste eest varjuti koos varaga linnustesse. Eestlaste peamiseks elastusalaks oli maaharimine. Lisaks pidasid mehed jahti põtradele, kobrastele ja hüljestele. Naised ja lapsed tegelesid korilusega. Tuli oli muinaseestlaste elus tähtis kuna ta peletas eemale loomi, andis sooja ja valgust ning tegi toidu maitsvaks. Inimesed elasit püstkodades, mis olid tehtud loomanahkadest. Igal perel oli püstkoda ja selles oli kolle.
Teises Puunia sõjas püüdis Kartaago oma positsiooni taastada. Kartaago väepealik Hannibal purustas Rooma sõjaväe Cannae lahingus 216. aastal. 202. aastal eKr sai Kartaago Põhja-Aafrikas otsustavalt lüüa ning olid jällegi sunnitud rahu paluma. Kartaago kaotas oma laevastiku, valdused ja sõjalise võimsuse. Kolmandas Puunia sõjas vallutasid ja hävitasid roomlased Kartaago 146 eKr aastal. Hadrianuse vall Traianuse valitsusajal ehitatud pikk müür, mis kaitsis riiki väljapool elavate barbarite vastu. Kõige paremini säilinud eksemplar. Kapitooliumi emahunt pärimuse järgi olla Remus ja Romulus imetatud emahundi poolt, kuni kohalik karjus naisega nad oma hoole alla võttis. Alguses rajasid nad linna 2si hiljem tappis Romulus Remuse ja ehitas ise linna lõpuni. Etruski pronksskulptuur VI saj eKr, laste kujud lisatud renessansiajal. Proletaarid vaesed kodanikud, õigused piiratud, olid Rooma kodanikud
riigis seitse kuningat foorum - Roomas küngastevahelisse orgu rajatud turu- ja koosolekuplats. Kapitoolium - Rooma üks seitsmest künkast, millel asus samanimeline kindlus, Rooma usuline ja poliitiline keskus. senat - vanemate nõukogu, mis valitses koos kuningaga proletaar - vaesed kodanikud, kelle õigused olid piiratud, kuid sellegi poolest arvati ka nemad Rooma kodanike hulka. patroon- eeskostja, kes andis kliendile maad ja kaitsis teda tarviduse korral kohtus, rikkad roomlased. klient - vaene kodanik, sõltuv kaitsealune, tegi kõike mida patroon käskis. patriits - suursuguste suguvõsade liikmed, neil olid kõik kodanikuõigused, ainult nemad pääsesid riigi- ja preestriametisse ning senatisse. Rikkad maavaldajad paljude klientidega. pleblei - ülejäänud kodanikud, nende seas võis ka rikkaid olla, aga jõukusega jäid patriitsidele alla. paljud neist olidki patriitside klieandid,