sõraline. Isaseid metskitsi nimetatakse sokkudeks, emaseid aga lihtsalt kitsedeks. Metskits on meie metsade üks ilusamaid ja graatsilisemaid loomi. Ta on sihvaka ja saleda kehaga ning peente jalgadega. Metskitse saba ümbritseb valge ala, mida nimetatakse sabapeegliks. Isasloomadel on sarved ja nad võivad kaaluda kuni 35 kg, emased on väiksemad.Soojadel aastaaegadel on metskitse karvastik punakaspruun, talvel hallikas. Karvastiku vahetus on talvel ja suvel hea kaitseviis. Mai lõpus sünnivad kitsel 1 kuni 3 hästiarenenud talle. Vastsündinud talled jäävad oma sünnipaika nädalaks ajaks lamama. Kui neile metsas käies peale sattuda ei püüagi nad põgeneda, sest põgenemisinstinkt pole veel arenenud. Nädala aja pärast hakkavad talled juba koos emaga ringi liikuma. Metskits toitub taimedest, puude ja põõsaste okstest, kuid ei põlga ka samblaid ja samblikke. Metskitse peamised vaenlased on hundid, ilvesed ja hulkuvad
rikkevoolukaitselüliti (30 mA, 20 ms) rakendumistunnusjoon. Kaitse kaudpuute eest (puutepinge- ehk rikkekaitse) peab välistama elektrilöögiohu, kui elektriseadmete või -juhistike pingealtid osad on isolatsioonirikke tõttu sattunud pinge alla. See tagatakse (eraldi või kombineeritult): 1. kaitsemaandamisega; 2. liigvoolukaitsega, st seadme elektritoite automaatse ja kiire väljalülitamisega, mis takistab ohtliku puutepinge tekkimist. See kaitseviis eeldab maandussüsteemi, kaitsejuhi ja kaitseseadmete olemasolu; 3. potentsiaaliühtlustusega; 4. tugevdatud kaitseisolatsiooniga; 5. kaitseeraldusega (põhineb eraldustrafode kasutamisel pistikupesade toiteks väikese võimsusega käsitarvitite korral); 6. kasutuspaiga isoleerimisega (peab takistama selliste osade puudutamist, mis põhiisolatsiooni riknemisel võivad omandada erisuguse potentsiaali).
Lisaks annavad kaasaegsed keevitusaparaadid kohe peale keevitust täpse ennustuse jätkusumbuvusest, nii et otsest mõõtmist pole vaja. Jätku mehhaaniline tugevus tehakse kindlaks jätkuaparaadis alalise- või lisa (proof- testiga), mis tõmbekoormab tehtud jätku teatud reguleeritava jõuga. Paljudes aparaatides toimub see automaatselt keevituse järel. Kiud keevitatud, tuleb jätkud kaitsta niiskuse ja mehhaaniliste koormuste eest. Mõlemat tehakse korraga. Enamlevinud kaitseviis on nn. survehülss (joon.). seal kiu esikate korvatakse liimiga, mis soojendades sulab. Tugevust ja stabiilsust annab terasvarras. Varras ja soojusliim on ümbritsetud surveplastikuga. Survestamiseks on vaja erilist ahju, sest temperatuur ei saa olla liiga kõrge ja hülss ei tohi jääda mulli. Kaasaegseis keevitusaparaatides on selline ahi põhivarustuses. (Lõpp lisa ) 5. Jätkamine ja lõpetamine
puhul edutuks. Mida suurem on tuvisalk, seda rohkem on seal linde, kes tegelevad ümbruse jälgimisega ja seda varem annavad nad keskeltläbi teistele hoiatuse. Kollektiivne kaitse Suurem rühm ka nõrku loomi voib suuta end vaenlase eest kaitsta. Eriti tugevad on selles sotsiaalsed putukad. Mõnel putukaruhmal (sipelgad, termiidid) on isegi pesakonnas sellele tööle spetsialiseerunud klass (sõdurid). Teine tuntud grupiline kaitseviis on teada muskusveistelt, kes kaitsevad end huntide eest moodustades tiheda ringi, mille sees on emased ja vasikad ja mida kaitseb sarvepaaridest ja laupadest moodustunud müür. Kui kiskja siiski saab karjale piisavalt ligi ja kari ei osuta vastupanu, on kiskja ees valik, millist saaklooma võtta. Paljudel juhtudel on täheldatud kiskja segadussesattumist. Lahjendusefekt Kolmas grupieluviisi eelis on puhtalt statistiline. Võrreldes loomagruppi, mis koosneb ühest,
Tänu termistoride väikesele massile on nende soojuslik inerts väga väikene ja seega kaitse kiiretoimeline. Termistormootorikaitserelee põhimõtteskeemi on kujutatud joonisel 1.21. Joonis 1.21 Kaitse iseenesliku käivitumise eest ehk nullpingekaitse lülitab mootori välja, kui toitepinge kaob või väheneb lubatavast madalamaks ja väldib mootori iseenesliku käivitumise, st ilma inimese poolt antava käskluseta, peale pinge taastumist. See kaitseviis on oluline vältimaks avariiliste talitluste teket ja õnnetusjuhtumeid inimestega. Kui elektrimootori käivitamine toimub isetagastuvate kontaktidega juhtimisaparaadi, näiteks surunupu abil, kindlustab nullpingekaitse käivitusnupuga rööbiti lülitatud kontaktori sulguv abikontakt, niinimetatud omatoitekontakt (vt näiteks joonist 1.19). Tõepoolest, peale pinge kadumist või vähenemist lubatavast madalamale tagastub
põhjustatud kahjustuste eest. Muunduri sisemiste avariide põhjuseks on türistoride, transistoride ja nende juhtseadmete rikked. Liigpinged ja liigkuumenemine tekitavad suuri liigvoolusid ja faasidevahelise lühise, mis rikub pooljuhtlüliteid, trafosid ning teisi samasse toitevõrku lülitatud seadmeid. Reeglina võib lühisvoolu maksimaalnse amplituudväärtus ületada nimivoolu amplituudväärtuse kahekordselt või rohkem. Seetõttu on pooljuhtseadiste voolu piiramine muunduri esmane kaitseviis. Elektriajamite jõupooljuhtmuundurid peavad vastama järgmistele rahvusvahelistele standarditele: · EN 60204 Safety of machinery. Electrical equipment of machines. General requirements, · EN 60146 Semiconductor converters. General requirements and line commutated converters. Harilikult on kõik seadmed varustatud kaitsega ühefaasilise ja faasidevahelise lühise eest ning liigvoolu- ja liigkuumenemiskaitsega
annaabi.ee 
