ratas pöörab suurema nurga all kui välimine. Vasakult paremale skeemil: 1. Käändhoob 2. ja 3. Roolvardad 4. Roolisammas 5. Roolihoob 6. Rool 7. Käändhoob C. Roolivõimendi 1. Roolivõimendi põhiosad (tähistage joonisel) 2. Pumba tüüp: Rootorpump (kahepoolse toimega) ajam: Rihma abil väntvõlli hammasrattalt põhidetailid: Reservuaar, labad, rootor, kaitseventiil 3. Silindri põhidetailid: Kuulid, kolb, malmrõngad 4. Roolivõimendi klapid Sisemine klapp ja välimine klapp 5. Õli liikumine võimendi seadmeis rooliratta paigalhoidmisel otsesõidul: Juhtpeasilinder asetseb keskel pöördel: Avab siiber õlilepääsu kolvist paremale v vasakule asuvasse ruumi rooliratta pööramisel .....................................................................
Tasakaalustussüsteem: tasakaalustussüsteemi trossid tagavad selle, et tõstuki mõlemad pooled liiguvad samaaegselt. Muljumiskaitse: koormat langetades peatuvad tõstevarred automaatselt alusest 110 mm kõrgusel. Kui tõstukit langetatakse kõige alumisse asendisse, kostab helisignaal. Tõstevarte automaatlukustus: kui tõstuk on ülemises asendis, lukustuvad tõstevarred pöördumise takistamiseks automaatselt. Kaitseventiil: hüdraulikasilindritel on olemas kaitseventiilid. Need rakenduvad juhul, kui rõhk äkitselt langeb (voolukatkestus) ja väldivad koorma kiiret langemist. Rõhualandusventiil: tänu rõhualandusventiilile on hüdrauliline töörõhk max 150 bar. 3. TEHNILISED ANDMED Andmed kehtivad kasutustemperatuuril oleva seadme kohta. Tõstevõime 3000 kg Raskuse min jaotumine (ees:taga) 2:3 Koondkõrgus 2770 mm Raskuse max jaotumine (ees:taga) 3:2 Tõstepikkus >1630 mm Max tõstekõrgus 1700 mm
Gaasi olek massis olevasse gaas vedelik vedelik atsetooni Rõhk 20 200 50 5 toatemperatuuril Täis pudel plahvatusohtlik 65º C 350 100 100 temperatuuril Ülerõhukaitse ei ole ei ole kaitseplaat kaitseventiil Kaal võrreldes veidi kergem veidi raskem oluliselt raskem oluliselt veel raskem õhuga Kaitseseadmete kasutamine. Kaitseseadmed peavad ära hoidma: kaitseseade peab takistama tagasilöögi põlevgaasi voolikusse ja surve all olevasse gaasiballooni; kaitseseade paeb takistama leegi sattumise põlevgaasi torustikku ja sealt edasi põlevgaasi hoidlasse.
Auru mass m = 0,01218VpM/(273+t°) m = 0,01218*236*1,1*44/(273-39) = 0,59 t Lasti mass 2102,92+0,59 = 2103,51 t Lasti ruumala arvutamine, kui peale võetakse täislast Suurim tanki lastitav veeldatud gaasi ruumala sõltub tanki kaitseklapi avanemise survest. Reeglina ei tohi lasti ruumala, arvesse võttes tema maksimaalset paisumist, ületada 98 % tanki ruumalast. Kui mingil põhjusel pole lasti võimalik jahutada, siis temperatuuri tõusul rõhk tankis hakkab suurenema seni, kuni kaitseventiil avaneb ja osa gaasi väljub tankist. Rõhk tankis langeb, veeldatud gaas hakkab keema, kasutades selleks peitsoojust, mille tagajärjel temperatuur enam ei kasva. Lasti ruumala tankis peab olema selline, et kaitseklapi avanemise hetkel moodustab vedeliku ruumala 98 % tanki ruumalast. Arvutused tehakse alltoodud järjestuses. 1. Tabelite või graafikute abil määratakse temperatuur, mille juures küllastunud auru rõhk võrdub kaitseklapi avanemise rõhuga. 2
Mõnel aparaadil saab seda suhet seada, kuid teistel on see varem fikseeritud Sissehingamiskestus (Tinsp) – sissehingamise kestus ühe tsükli jooksul PEEP (Positive End Expiration Pressure) – väljahingamise lõppülerõhk, mis jääb kopsudesse hingamistsükli lõpul, kui on aktiveeritud spetsiaalne PEEP-ventiil Pmax – rõhk, mida ei tohi kunstliku hingamise ajal ületada. Selle rõhu saavutamise korral avaneb kaitseventiil, mis väldib rõhu edasise tõusu ja käivitub häiresignaal. Mõnes allikas tähistab Pmax ka tipprõhku (vt allpool) Sissehingamisvoog (Flow) – gaasikogus (s.t õhu või hapniku maht), mille aparaat annab ajaühiku jooksul, tavaliselt l/min või ml/s Tipprõhk (Ppeak) – kunstliku hingamise ajal kopsudes tekkiv maksimaalrõhk; sõltub sissehingamisvoost ja takistusest (F × R). Keskmine rõhk (Mean või MAP – Mean Airway Pressure) – kunstliku hingamise ajaline
annaabi.ee 
