kus sageli tuli ette ebaviisakaid ütlusi. 9.2 Miks saavutas Rooma kultuur õitsengu Augustuse ajal? Sel ajal sai alguse rahuperiood. Toetas suurejooneliste ehitsite ehitamist Roomas. Ilus nende oma kangelaseepos. Arenes välja metseenlus ehk toetati kultuuri oma raha eest. 9.3 Miks võib väita, et roomlaste varajane usk oli ainimistlik? Arvati, et kõikidel asjadel looduses on hing. Igal asjal oli olemas oma jõud ning usuti kaitsevaimudesse. 9.4 Tõestage, et riik ja religioon olid Roomas väga tihedalt seotud. Riigi edu sõltus jumalate heasoovlikkusest. Preestrid olid riigiametnikud. Pühamud olid tähtsad ja riigi kaitse all. Vallutatud riigid pidid austama Rooma jumalaid. 9.5 Loetlege vähemalt 3 sarnasust kreeklaste ja roomlaste usu juures. Mõlematel oli palju jumalaid. Usupidustused ning ehitati palju templeid Sarnased jumalad, ainult teiste nimedega. Müsteeriumid Ennustamine 10. Languse põhjused
petroglüüfe kaljukraapeid, mis olid täiendatud värviga ja jäid reljeefi ja maali vahepeale, palju leitud Norrast, Venemaalt jm P-Euroopast. Need on primitiivsemad ja vähem kunstipärasemad kui koopamaalid, kasutatud on tingmärke. Maalinguid on leitud ka Hispaaniast (kuj. mesindust), Saharast Tassilist (nii realistlikest kui ka fantastilistest loomadest). Kujunes uskumus, et on olemas ka teispoolne olemine, maailm. Usuti vaime. Usuti ka tootemitesse hõimu kaitsevaimudesse, tavaliselt mingi kindel loom. Osad hõimud austavad ka inimlikke esivanemaid, ka nendest tehakse koondkujud (ei kujutata ühte konkreetset). Teispoolsusega suhtlemise rituaale juhtivad nõiad kandsid maske. Ornamendid kaunistused, sageli rituaalse tähendusega. Võivad olla nii loodusvormilised kui geomeetrilised. Tingmärke võib leida ka petroglüüfide hulgas. Meieni on säilinud põletatud ornamentidega keraamikat. Vanim keraamika leitud Jaapanist, Euroopasse levis 8. at eKr
pikajuukselise naisena jne. Kaitsevaim Loodushingedest saavad vaimud ja vastavalt nende elutsemiskohtadele saavad neist nende kohtade hoolde- ja kaitsevaimud. Metsavaim kaitseb metsa, vetevaim veekogu, taevavaim on taeva päralt jne. Nii hakkab inimene kõikjal enda ümber nägema ja oletama vaime, kes tõusevad inimesest kõrgemale astmele, kellest oleneb inimese heaolu ja saatus. Kaitsevaime on kutsutud ka haldjateks ja jumalateks. Usk kaitsevaimudesse haldjatesse - jumalustesse toob kaasa ka ohvrikultuse. Toodi ohvreid küll merre, küll jõgedesse ja järvedesse, küll põldudel viljahaldjale. Loodushaldjatest kerkib eriti esile pikse roll, kellele ohverdatakse näiteks põua puhul härg. Pikset kujutletakse vanamehena, kes ammukaarega puistab piksenooli. Henriku Liivimaa kroonikas (xxx 4) on juttu, et saarlased 2. veebr. 1227 toimunud lahingu ajal "karjuvad, rõõmustades oma Tarapitha üle
petroglüüfe kaljukraapeid, mis olid täiendatud värviga ja jäid reljeefi ja maali vahepeale, palju leitud Norrast, Venemaalt jm P-Euroopast. Need on primitiivsemad ja vähem kunstipärasemad kui koopamaalid, kasutatud on tingmärke. Maalinguid on leitud ka Hispaaniast (kuj. mesindust), Saharast Tassilist (nii realistlikest kui ka fantastilistest loomadest). Kujunes uskumus, et on olemas ka teispoolne olemine, maailm. Usuti vaime. Usuti ka tootemitesse hõimu kaitsevaimudesse, tavaliselt mingi kindel loom. Osad hõimud austavad ka inimlikke esivanemaid, ka nendest tehakse koondkujud (ei kujutata ühte konkreetset). Teispoolsusega suhtlemise rituaale juhtivad nõiad kandsid maske. Ornamendid kaunistused, sageli rituaalse tähendusega. Võivad olla nii loodusvormilised kui geomeetrilised. Tingmärke võib leida ka petroglüüfide hulgas. Meieni on säilinud põletatud ornamentidega keraamikat. Vanim keraamika leitud Jaapanist, Euroopasse levis 8. at eKr
annaabi.ee 
