Robert Jordanist üks osa soovis viia lõpule oma missiooni, hävitada niipalju vastaseid, kui vähegi võimalik. Tema teine, inimlikum pool aga kiskus teda mujale, elama Mariaga rahulikku abielu. Minu arvates iseloomustab Jordani sisekonflikti hästi järgmine lause, mida ta ütles Mariale: ,, Ma armastan sind, nagu ma armastan vabadust ja inimväärikust ja igaühe õigust töötaa ja mitte nälga kannatada. Ma armastan sind, nagu ma armastan Madriidi, mida me kaitsesime, ja nagu ma armastan neid oma seltsimehi, kes on surma saanud." Ühelt poolt on Robert Jordanile tähtsad tema unistused ühisest tulevikust Mariaga, teisalt aga ei suuda ta nii kegelt jätta sinnapaika kõike, mille eest ta siiamaani võidelnud on. Sõda paneb õik selle keskel olevad inimesed raskesse olukorda, kus tihti tuleb teha raskeid valikuid. Antud juhul valis Robert Jordan oma elu eesmärgi, võitlemise üle oma elu armastuse. See
Mustveesse jõudmist tulid kaks kräkkerit aktsiaseltsile ,,Peipsi" kuuluva hotelli direktorilt raha pommima. Mõni rida allpool annab autor teada, et peaminister rääkis juhtunust ka Jõgeva kultuurimajas (Vanari: 1991). Riik oli noor ja organiseeritud kuritegevus võimutses. Häirib uudise keelekasutus. Ei sobi liigne kujundlikkus: Savisaar polnud veel jõudnud pühkida Jõgevamaa tolmu oma esinduskamassidelt, parem oleks, peaminister Savisaar polnud veel Tallinnasse jõudnudki... 77. Kaitsesime Rein Milleri kabinetis Jõgeva maakonna teise poolaasta eelarvet. Oma toodangut nõustub meile suhteliselt odavalt müüma Moskva börs. Suhteliselt odavamalt seetõttu, et Eestis on hinnad kõrgemad kui mujal Nõukogude Liidus. Tartu piimakombinaadi direktor Arvi Soll ei taha Jõgeva maakonnaga lepinguid sõlmida (Poliitikaosakond: 1991). Oli väga suur kaubapuudus, NSV Liit lagunes ja kaupa ei toodetud piisavalt, seetõttu oli sellest puudus.
VETO panna ja riigikogu laiali saata. 3) III kongress- 1932 - Liikumise radikaliseerumine, liitus ka neid, kes polnud üldse sõjas osalenud. Korraldasid meeleavaldusi ja kihutuskoosolekuid. Populaarseks kujunesid vabadussõjalaste päevad. Suurim taoline päev oli Tapal, kus puhkes lööming vapside ja sotsialistidest võimlemisrühmade vahel. Vastasteks kujunesid vanad poliitikud ja erakonnad. "Meie vabadussõjaväelased tõime teile vabaduse ja kaitsesime Eesti riiki aga teie poliitikud viisid Eesti riigi halbasse olukorda." Kõige teravamad suhted olid Vabadussõjaväelaste ja sotsialistide vahel, üksteist kritiseeriti ja määriti. Vabadussõjaväelasi süüdistati selles, et nad üritavad tuua Eesti riiki sisse Itaalia fasismi ja natsionaalsotsialismi- Püüdlevad diktatuuri suunas, teevad maha kõike demokraatliku, juhikultus. Tõepoolest
vaenlaste keskel nagu mefs-kult koerte keskel. Minul tuli hirm, et vahest ei pääsegi enam välja, mu veri hakkas keema, ma möirgasin: «Jeesus ja Maria appi!» ja tuiskasin tema järele. Saime võidu. Röövlite salk pani kui hanekari kaagutades plagama. Me tapsime, et süda hüppas. Rüütel Kuuno aga laskis pääsenud talupoegadele süüa ja juua anda ja neid minema saates ütles ta veel: «Teie näete nüüd, kui vähe teie oma jõud teid kaitsta suudab. Teie sõimasite meid, meie aga kaitsesime teid. Sellepärast ärge olge tänamatud ega nurisege isandate üle, vaid kartke neid ja teenige truisti.» Nii kõneles minu mehine, minu tubli isand, ja vana lossipreester lisas sügavas liigutuses: «Jah, ja jätke oma näotu, kuri ebausk, austage 42 jumalaema, kummardage püha Peetruse asemikku ja kuulake nende sõna, keda tema siin patuses maailmas oma sulasteks on seadnud. Kui te seda ei tee, mis nemad käsivad, siis sööb
annaabi.ee 
