Pärit Põhja-Soome, kuni Ida- Preisimaa. Venekirveste kultuur. 3 aastatuhande algus v umb. 2200 e.Kr. jõudsid lõunast hõimud. Iseloomulikud nöörijäljenditega savinõud. Matmiskombed muutusid tohutult. Kalmistud asulatest eemal. (külili, põlved vastu rinda, 1 käsi pea peal ) Tegeleti algelise loomakasvatusega ja maaviljelusega. Indoeurooplased. Hakkasid tekkima balti hõimud. Asva kultuur.( pronksiaeg) Asulaid hakati piirama paekividest tara ja palkidest kaitseseintega. Asva kindlustatud asula Saaremaal. Peamine elatusala oli karjakasvatus. Kõrvalala maaviljelus. Küttimine ja kalapüük. HÜLGED. Pronksist kirved ja odaotsad. Valmistati ka ehteid. Sidemed välismaailmaga- kaubavahetus. Metalliaja kalmed. Varem maeti maasse kaevatud haudadesse, nüüd hakati rajama erilisi maapealseid kalmeehitusi. Kivikirstkalmeid. Ring kividest, keskel kirst, kuhu maeti surnu. Kirstu&ringi vahele ja peale kuhjati väiksematest kividest küngas. Kesksesse kristu perepea
(ta tükid annavad lõhestamisel lõikamistöödeks hästi teravaid servi ) Noorem Kiviaeg e. Neoliitikum 5000 eKr Elati veekogude ääres. Juba paikselt külades kuni 50 inim. Jaht, kalastus, korilus. Kasvatada püüti otra ja nisu. Neoliitikumi teisel poolel e 9000a eKr, hakati kasvatama eestis veiseid, kitsi, lambaid ja sigu. Suurenes põlluharimine ja asutati elama rohkem sisemaal. Pronksiaeg Asulaid hakati ümbritsema paeplaatidest ja palkidest kaitseseintega. Vanem pronksiaeg 1800 1000 eKr. Noorem pronksiaeg. Pülispõldude tegemine, kivikirst, kalmed, Inimesed maeti põletatult. Otra kasvatati. Rauaaeg Surnud mattis iga pere oma põldude keskele kivikirstkalmetesse. Paralleelselt võeti kasutusele tarandkalmed,(ristkülikukujulised )mida jõukamad perekonnad või suguvõsad kasutatsid aastasadu. ( Laibad põletati, enne matmist ) Rauasulatuskeskused ( söeahi, lõõtsaga, soorauamaak) Rooma Rauaaeg 50 450 eKr
aga oli teiste uskude suhtes sallimatu. Luterlus mõjus viljastavalt eesti keele arengule, kuid Eesti kaotas oma keskaegsed sidemeid kaugema Lääne-ja- Lõuna-Euroopaga, kus oli veel säilinud katoliiklus ja ladina keel. Eesti muutus saksa kultuuriruumi ääremaaks. Tallinn koos oma lähiümbrusega kujuneb välja tugevaks luterlikuks keskuseks. Kirikuõpetajal pidi olema ülikooliharidus, kes pidid jutlsutama eesi keeles. 2. Asva kultuur. Asulaid piirati paekivist laotud tara ja palkidest kaitseseintega, varaks olid loomakarjad ja pronks, peamine elatusala oli karjakasvatus, tegeleti maaviljelus ning kõplapõllundus, valati ise pronksi ümber, kaubavahetus. Pilet nr. 12 1. Vaimuelu Vene aja alguses. Luteri kirik jäi siinse vaimuelu kandjaks ka pärast Põhjasõda. Alustada tuli rasketes tingimustes. Paljud kogudused olid jäänud ilma õpetajateta, kirikuhooned olid rüüstatud või sõjas hävinud. Vene riigivõim tunnistas luteri kirikut siinse valitseva kirikuna
kammkeraamika kultuur arheoloogiline kultuur (IV at), mil Eestisse saabusid uued hõimud, kes kaunistasid savinõusid erilise tehnikaga, tööriist meenutas kammi venekirveste kultuur arheoloogiline kultuur (III at), paati ehk venet meenutavad hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirved andsid sellele ajastule nime; u. 2500 a eKr jõudsid Eestisse lõuna poolt uued hõimud. kindlustatud asulad asulaid piirati paekividest laotud tara ja palkidest kaitseseintega, nt Asva Saaremaal kivikirstkalmed matmisvorm, 3-8 m läbimõõduga ring, märgiti põhja-lõuna suund, nt Jõelähtmes laevakalmed surnukeha põletati ja maeti, kivid laoti laevakujuliselt, nt Sõrve poolsaarel väikeselohulised kultusekivid 1750 rändrahnu, millele on uuristatud lohuke, tähendus teadmata alepõllundus algeline põlluharimise tüüp, kus mets raiuti maha, puudel lasti mõnda aega kuivada, seejärel põletati, tuhka külvati seemned, põldu hariti karuäkkega
kodulooma luudest tehtud esemed ehk tegeleti algelise loomakasvatusega. Samuti tunti taimi ehk venekirveste kultuuriga võib seostada maaviljeluse algust Eestis. Uued hõimud olid ka kindlasti europiidse rassi esindajad. PT 3. Varajane metalliaeg ja rooma rauaaeg Eestisse jõudsid esimesed metallesemed 3,5 tuhat aastat tagasi. Eestile ei toonud metall mingisugust murrangut kaasa, siin puudusid kivimid. Kivist ja luust jäljendati pronksesemeid. Pronksiaja keskel hakati asulaid piirama kaitseseintega. Asva kindlustatud asula järgi hakati kõike nimetama Asva kultuuriks. Pronksiaja peamiseks elatusalaks kujunes karjakasvatus, kõrvalalaks oli maaviljelus. Kuna metalli hakkas rohkem sisse tulema, viitab see kaubavahetuse suurenemisele. Tihedad sidemed Kesk-Rootsi ja Edela-Soomega. Raud oli pronksist igatepidi parem, Eestisse jõudsid need esemed V sajand eKr. Pronksiaega ja varajast rauaaega nimetatakse kokku varajaseks metalliajaks. Uueks matmisviisiks olid maapealsed kivikirstkalmed
Vanimad pronksesemed Eesti territooriumil on leitud Muhu saarelt ja Võrtsjärve äärest, nende vanuseks on umbes 3500 aastat. Siiski ei toonud pronksiaeg algul olulisi muudatusi elanikke ellu ja mitu sajandit jätkus kiviajaga võrreldav elukorraldus. Peamised pronksriistad olid kirved ja noad, neid muretseti naabritega kaupu vahetades. Tuntavad muudatused leidsid aset ca 900-700a eKr. Siis hakati Eesti aladel asulaid kindlustama paekivist laotud tara ja palkidest kaitseseintega. Tuntuima leiukoha, Asva (Saaremaal) järgi nim seda kultuuri Asva kultuuriks. Asulate kindlustamine viitab teatud väärtuste (toidutagavarad, pronks) tekkimisele ja nende kaitsmise vajadusele. Peamiseks elatusalaks kujunes karjakasvatus, mõnevõrra vähem tähtis oli veel maaviljelus. Olid tekkinud esimesed põllulapid, mida hariti kõpla või küünega (kuusetüve tükk, millele oks külge jäetud).
annaabi.ee 
