· Tähtsate riigitegelaste turvamiseks · Terrorismivastaseks võitluseks · Riigi sisejulgeoleku tagamiseks · Riigi välispoliitika toetuseks Kelle käsutuses? · Keskkriminaalpolitsei · Kaitsepolitsei · Kaitsevägi Keskkriminaalpolitsei · K-Komando Loodi aastal 1991 · Kandis nime Politseireserv · Loojaks peetakse Lembit Kolki Ülesanded · Piiripunktide kaitsesalgad · Lennukikaaperdus · Juri Ustimenko · "Pronksöö" · Kaitseministeeriumi rünnak K Kaitsepolitsei · Grupi kuni jao suurune üksus · Salastatus · Reageerimisvõime KAPO Kaitsevägi · Riigi välispoliitika toetus · Operatsioonid Lähis-Idas · Somaalia rannik
1702. aasta, 18.juulil kohtusid Hummuli mõisa ligidal rootslaste ja venelaste vaenuväed. Rootslased jäid alla. Ka Rootsi ülemvõimu ajal toimunud sõjas Venemaaga (1656-1661) oli Helme taplusete tallermaa. Ordulossi vallutasid 1657.aasta lõpus leedulased, kes olid järgmisel aastal sunnitud venelaste rünnakute kartuses vallutatud aladelt põhiväe kodumaale viima. Mõnda kindlusesse, ka Helme ordulossi jätsid leedulased aga oma kaitsesalgad. Vahelduva eduga kulgenud sõjategevuses vallutasid rootslased ooberst Glasnapi juhtimisel 25. mail 1658 helme ordulinnuse leedulastelt teiskordselt tagasi, tapsid enamiku meestest, võtsid ülejäänud vangi ja panid siis püssirohukeldrid plahvatama, Helme orduloss muutus varemeteks ja on sellisena seisnud tänapäevani. Ordulossi pealinnuse mõõtmed on 120x60 m. Vanemad müürid on eranditult põllukividest, uuemates osades ja akende juures on kasutatud telliseid. Lk 47-48
Rootsi vastu tekkis tugev riikide liit (KOALITSIOON) kuhu kuulusid: Venemaa (Peeter I), Poola ja Saksimaa (II tugev) Sõja algus: veebruar 1700a. algas põhjasõda Saksi vägede rünnakuga Riia kindlusele. 19 november 1700 Narva lahing, kus kolmekordses vähemuses olles Rootsi armee lõi Vene armee puruks (vangi langes kogu sõjaväe juhtkond). Sõja käik 1701 1708: 1701. A. KARL XII lahkus Eestist, jättes maad kaitsma nõrgad kaitsesalgad. Eesti talupoegadest moodustati Rootsi armee koosseisus Maamiilits (Kokku u. 15000 meest) Sõja lõpp Kuigi Rootsi on Euroopas edukas, langeb Eesti ala järkjärgult Venemaa kätte (1710) Vene vallutajad olid äärmiselt julmad, tappes enamiku maarahvast, samas, VAIMUELU 18.saj. Põhjasõda oli kultuurile suur tagasilöök hävis suur osa Eesti kirikuist ja koolimajadest. Maal valitses terav puudus õppinud meestest kirikuõpetajatest, juristidest, arstidest.
(August II Tugev) JA Taani (Frederik IV). Sõda algas 1700.a. veebr. Saksi vägede rünnakuga Riia kindlusele. 19.november 1700 Narva lahing, kus kolmekordses vähemuses olles Rootsi armee (sel ajal parima väljaõppega armee Euroopas) lõi Vene sõjaväe(u.30’000 meest) puruks (Peeter I põgenes enne lahingu algust, vangi langes kogu sõjaväe juhtkond, kaotati kogu suurtükivägi). 1701.a. KARL XII lahkus Eestist, jättes maad kaitsma nõrgad kaitsesalgad. Eesti talupoegadest moodustati Rootsi armee koosseisus Maamiilits (Kokku u. 15000 meest) Venemaa toibus kaotusest kiiresti – koheselt alustati maa rüüstamisega ratsa-salkade poolt (tapeti, veeti orjusesse, suri sellest tulenevasse katku või nälga üle poole eestlastest maarahvast – ca 250’000) 1703.a. asutati Sankt Peterburg, mis 1712.a. tehti Vene riigi pealinnaks. 1703-1704 Vene väed võitsid Rootsi vägesid mitmes lahingus, hõivasid kogu Rootsi Peipsi
· omavalitsus, eesotsas linnapeaga Linn valitses ennast ise. Linna valitses raad, mis koosnes kaupmeestest. Rae liige oldi terve elu. Raad valis ise enda seast linnapea. Linnavalitsuses osalemine oli auamet, ei saanud jätta ka oma tavatööd järelvalveta. · iseseisev kohtusüsteem Raad oli ka kohtuorgan. · omakaitse Linn oli kohustatud iseennast kaitsma. Linna käsitöölised ja kaupmehed pidid välja panema kaitsesalgad. Igale neile oli ka kindlaks määratud jupp linnamüüris, mida kaitsta. · maksustamisõigus Linn pidi ülal pidama vaeseid ja kooli. · müntide vermimise õigus Linnal oli õigus vermida oma münte. Toonased mündid olid kas kullast või hõbedast. Linn pidi garanteerima, et mündi metallisisadus on just selline nagu öeldud. Oluline oli mündi kaal, mitte nimeline väärtus. 16. Eluolu keskaegses linnas Kui linnad tekkisid, koondus kultuur kloostrist linna
annaabi.ee 
