· Rasvhaped esinevad lipiidides atsetüüljääkidena, millele viitab üldnimetus eesliide tratsüül-. Triatsüülglütseriidide sünonüümid on triglütseriidid ( TG) ja rasvad. · Looduslikud TG on peamiselt segatriglütseriidid, sisaldades kahte või kolme erinevat rasvhapejääki. · Kui rasvhape on küllastanud rasv, küllastamata õli. · Rasvad on organismis tsütoplasmaatilise rasvana (raku ehitusaine) ja varurasvana (metaboolse energia varu ja kaitseroll), mis töötavad signaalülekande vahendajana. triglütseriid Vahad: · On baasalkoholiks pikaahela (16-34 C-aatomit) ühealuseline alkohol. · Loodusvahad on estrite segud (üks ester dommuneerib). · On hüdrofoosed ja veeslahustumatud. Neid lahustavad alkohool, atsetoon või eeter. On enamasti tahked, harvemini vedelad. · Inimkehas ei esine vabal kujul vahasid. Vahalaadseid lipiide on nii siseorganite kui ka nahaeritistes ja juuste
rasvhappejääki. Loomsed rasvad ja taimsed õlid on omakorda mitmesuguste segatriglütseriidide segud. Tartu Tervishoiu Kõrgkool 3 Koostanud M. Kolga Biokeemia 1 Organismis on triglütseriidid: · tsütoplasmaatilise rasvana - raku ehituskomponendid; · varu- ehk depoorasvana reservlipiidid (metaboolse energia varu ja kaitseroll) Triglütseriidid deponeeritakse energiavajadusteks 95-98 % ulatuses rasvkoes (siseelundeid ümbritsevas rasvikus ja nahaaluses rasvkoes). Depoorasva hulk muutub sõltuvalt mitmesugustest teguritest, eelkõige õigest toitumis- ja elureziimist. Depoorasv moodustub 4 päeva jooksul toidurasvast. Depoorasv uueneb pidevalt: 5 - 9 päevaga uueneb kuni pool depookudede rasvast. Inimese kehatemperatuuril on tema organismi triglütseriidid vedelas olekus.
Lihtlipiidid (triglütseriidid ja vahad) koosnevad baasalkoholist ja rasvhappejääkidest. Esinevad toidurasvas; neid sünteesitakse maksas ja rasvkoes. • Triglütseriidid (= neutraalrasvad = rasvad) TG – glütserooli ja rasvhapete estrid: baasalkoholiks glütserool, rasvhappejääke on kolm. • Organismis on triglütseriidid: tsütoplasmaatilise rasvana - raku ehituskomponendid; varu- ehk depoorasvana – reservlipiidid (metaboolse energia varu ja kaitseroll) Liitlipiidid - rasvhapete estrid, mis sisaldavad peale baasalkoholi ja rasvhappejääkide ka teisi rühmi (fosforhappejääki, süsivesikulist komponenti, lämmastikalust). Eristatakse glütserofosfolipiide (baasalkoholiks on glütserool) ja sfingolipiide (baasalkoholiks on sfingosiin) • Glütserofosfolipiidid - väga olulised rakumembraanide ehituskomponendid, neid sünteesib maks • Sfingolipiidid - on närvikiudude müeliintuppede ja aju hallolluse põhikomponendid
programmeeritud suremisprotsessi.Viimane staadium on tsirroos. Aina tõsisemaks muutuval, pidevalt korduval põletiku ja maksarakkude hävimise tsüklil on pöördumatud tagajärjed. Aja jooksul muutub käsnjas maksakude kühmjaks. Tekkinud sidekude takistab lõpuks normaalset verevoolu, mis toob kaasa maksatalitluse lakkamise ja surma.Alkoholil on maksale veel teinegi salakaval kõrvaltoime — väheneb maksa kui vähkitekitavate ainete vastu võitleja kaitseroll. Lisaks sellele, et alkohol soodustab maksavähi arengut, suureneb ka tugevalt oht haigestuda suuõõne-, neelu-, kõri- ja söögitoruvähki. Lisaks läbivad tubakas sisalduvad vähkitekitavad ained alkoholi toimel hõlpsamini suu limaskesta, suurendades suitsetajate haigestumisriski veelgi. Iga päev napsitavatel naistel suureneb rinnavähi oht. Uuring näitab, et nende haigestumisrisk, kes tarvitasid kolm või enam napsu päevas, oli 69 protsenti suurem kui neil, kes alkoholi ei tarvitanud.
annaabi.ee 
