sõjakahjude puudumine on olnud Rootsi majandusarengut ning heaoluriiki soodustavaks teguriks. Tänu neutraliteedi ja rahupoliitika mudeli edukusele on Rootsi pärast II maailmasõda asunud rahupoliitikat propageerima globaalsel tasandil, osaledes aktiivselt ÜRO Julgeolekunõukogu tegevuses. Rootsi on seal omandanud rahuvahendaja ja läbirääkija rolli. (Rolenc 2013: 11) Neutraliteedipoliitika ei tähenda seda, et Rootsi ja Soome ei teeks teiste riikidega kaitsepoliitilist koostööd. Rootsi puhul on see edukalt toimunud läbi bilateraalse koostöö teiste riikidega, sh USA-ga. Rootsi on teinud koostööd ka NATOga osaledes programmis Partnerlus Rahu Nimel (Andersson 2013). Kui vaadata Soome ja Rootsi neutraliteedi tulevikku, siis võib arvata, et Rootsi puhul on selle jätkumine mõnevõrra suurema tõenäosusega. Nagu eelpool kirjeldatud on Soome olnud oma välispoliitikas rohkem pragmaatilisem ning Euroopa Liidu integratsiooni toetavam
kui ka Külma sõja ajal ei võtnu nad selgeid pooli ning tegelesid omade asjadega. See on ka üks põhjustest, miks on suudetud üles ehitada nii tugev riik ja healjärjel poliitline süsteem, mis tagab riikliku rikkuse ja inimeste heaolu. Siiski ei tähenda neutraalsus seda, et nad isoleeriks ennast muust maailmast täielikult. Mõlemad riigid teevad koostööd lähinaabritega kui ka kaugemate partnerriikidega. Neutraliteedipoliitika ei tähenda seda, et Rootsi ei teeks teiste riikidega kaitsepoliitilist koostööd. Rootsi puhul on see edukalt toimunud läbi bilateraalse koostöö teiste riikidega, sh USA-ga ning on tehtud koostööd ka NATO-ga osaledes programmis Partnerlus Rahu Nimel(Andersson). Taani osaleb aktiivselt nii EL-i, atlandi-üleses kui ka globaalses välispoliitikas. Edendades see läbi Taani huve ja väärtusi rahvusvahelisel tasandil(Taani valitsuse koduleht). Vahe tuleb sisse kahe riigi vahel selles, kui aktiivselt ning mis mastaabis välispoliitikas osaletakse
osa liidu kodakondsusest Euroopa ülemkogu Ülesanded ja pädevused: ● Otsustab ELi üldise suuna ja poliitiliste prioriteetide üle, kuid ei võta vastu õigusakte. ● Tegeleb keerukate või tundlike küsimustega, mida ei ole võimalik lahendadavalitsustevahelise koostöö madalamatel tasanditel. ● Kujundab ELi ühist välis- ja julgeolekupoliitikat, võttes arvesse ELi strateegilisi huve ning kaitsepoliitilist mõju. ● Määrab või nimetab ametisse kandidaadid teatavatele kõrgetele ELi tasandi ametikohtadele (nt Euroopa Keskpanga ja komisjoni puhul).’ Euroopa Ülemkogu koosneb kõigi ELi liikmesriikide riigipeadest ja valitsusjuhtidest, Euroopa Komisjoni presidendist ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgest esindajast Euroopa Liidu Nõukogu: ● Arutab ja võtab vastu ELi õigusakte koos Euroopa Parlamendiga, tuginedes Euroopa Komisjoni ettepanekutele.
See kujutab endast ELi liikmesriikide vahelise poliitilise koostöö kõrgeimat tasandit. Otsustab ELi üldise suuna ja poliitiliste prioriteetide üle, kuid ei võta vastu õigusakte. Tegeleb keerukate või tundlike küsimustega, mida ei ole võimalik lahendadavalitsustevahelise koostöö madalamatel tasanditel. Kujundab ELi ühist välis- ja julgeolekupoliitikat, võttes arvesse ELi strateegilisi huve ning kaitsepoliitilist mõju. Määrab või nimetab ametisse kandidaadid teatavatele kõrgetele ELi tasandi ametikohtadele (nt Euroopa Keskpanga ja komisjoni puhul). Euroopa Parlament Jagab Euroopa Liidu Nõukoguga seadusandliku võimu. Euroopa Parlament on ELi õigusloomega tegelev organ. ELi kodanikud valivad selle liikmed otse iga viie aasta järel. Parlamendi töös on kaks peamist etappi: komisjonid – õigusaktide koostamine.
annaabi.ee 
