Kriiside korral on maaväe ülesanneteks: valmistuda üleminekuks sõjaaja juhtimisstruktuurile; tõsta väljaõppe intensiivistamise ja sõjaajal ülesannete harjutamise teel kindlaksmääratud üksuste valmisolekutaset; alustada kas osalise või täieliku mobilisatsiooni läbiviimist; luua tingimused liitlaste saabumiseks; lõimida teiste ministeeriumide alluvuses olevad maismaaüksused. Sõjaajal on maaväe ülesanneteks: kaitsta riigi territoriaalset terviklikkust vastavalt kaitseplaanile ja seaduslike võimude ettekirjutustele; korraldada liitlaste saabumist ja teha nendega koostööd, sealhulgas hoida käigus olulised siseriiklikud ühendusteed. Reservüksused Reservväe baasil on võimalik teenistusse kutsuda, formeerida, relvastada ning rakendada peamiselt järgmisi Maaväe väeüksusi: 6-9 jalaväepataljoni 2-3 õhutõrjepataljoni 2-3 pioneeripataljoni 2-3 suurtükiväepataljoni 2-3 lahinguteenindustoetuspataljoni 2-3 luurekompaniid
4) Hoida ja hooldada pataljoni rahu- ja sõjaaja, samuti formeeritavate üksuste tehnikat, relvastust, laskemoona, riide- ja muud varustust. 5) Korraldada sõjaväelinnaku haldamine ja valve. Kriiside korral 1) Valmistuda üleminekuks sõjaaja juhtimisstruktuurile 2) Tõsta valmisolekutaset 3) Alustada kas osalise või täieliku mobilisatsiooni läbiviimist 4) Luua tingimused liitlaste saabumiseks Sõjaajal 1) Kaitsta riigi territoriaalset terviklikkust vastavalt kaitseplaanile ja seaduslike võimude ettekirjutustele 2) Korraldada liitlaste saabumist ja teha nendega koostööd, sealhulgas hoida käigus olulised siseriiklikud ühendusteed Kasutatud materjalid: http://www.mil.ee/?menu=maavagi&sisu=kuper www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?t=1708 www.hot.ee/vabadussoda/kuper.htm www.virumaa.ee/discuss/msgReader$9819 lisaks.webs.com/juliuskuperjanovluupea.htm
osaleda õppustel ja operatsioonides koos NATO ja teiste partneritega abistada tsiviilorganisatsioone loodusõnnetuste või katastroofide korral Kriiside korral: valmistuda üleminekuks sõjaaja juhtimisstruktuurile tõsta valmisolekutaset alustada, kas osalist või täielikku mobilisatsiooni luua tingimused liitlaste saabumiseks Sõjaajal: kaitsta riigi territoriaalset terviklikkust vastavalt kaitseplaanile ja seaduslike võimude ettekirjutustele korraldada liitlaste saabumist ja teha nendega koostööd, sealhulgas hoida käigus olulised riigisisesed ühendusteed 5. MEREVÄGI Mereväe laevastik koosneb miinijahtijatest ning miinitõrjeoperatsioonide toetuseks kasutatavast alusest. Eestil on kolm nüüdisaegsete miinitõrjesüsteemidega varustatud Sandown-klassi miinijahtijat, üks Lindormen-klassi staabi- ja toetuslaev, spetsiaalse väljaõppe
· abistada tsiviilorganisatsioone loodusõnnetuste või katastroofide korral Kriiside korral 4 · valmistuda üleminekuks sõjaaja juhtimisstruktuurile · tõsta valmisolekutaset · alustada kas osalise või täieliku mobilisatsiooni läbiviimist · luua tingimused liitlaste saabumiseks Sõjaajal · kaitsta riigi territoriaalset terviklikkust vastavalt kaitseplaanile ja seaduslike võimude ettekirjutustele · korraldada liitlaste saabumist ja teha nendega koostööd, sealhulgas hoida käigus olulised siseriiklikud ühendusteed 2) Mereväe peamine eesmärk on Eesti territoriaalvete kaitse ja põhiülesanne miinitõrje. Mereväe laevastik koosneb miinilaevadest ja miinitõrjeoperatsioonide toetuseks kasutatavatest toetuslaevadest. Mereväe laevade kodusadamaks on Tallinnas asuv Miinisadam
2.1.2. Kriiside korral: valmistuda üleminekuks sõjaaja juhtimisstruktuurile; tõsta väljaõppe intensiivistamise ja sõjaaja ülesannete harjutamise teel kindlaksmääratud üksuste valmisolekutaset; alustada kas osalise või täieliku mobilisatsiooni läbiviimist; integreerida rahuajal teiste ministeeriumide valitsemisalas olevad maismaaüksused; valmistuda koostööks appitulevate välisvägedega. 2.1.3. Sõjaajal: kaitsta riigi territoriaalset terviklikkust vastavalt kaitseplaanile ja seaduslike võimude ettekirjutustele; korraldada teiste riikide üksuste saabumist ja teha nendega koostööd, sealhulgas kindlustada olulised riigisisesed kommunikatsioonid. 2.2. Õhuvägi 2.2.1. Rahuaja ülesanded: juhtida ja teostada läbi lahinguvalveteenistuse õhuruumi kontrolli, mis koosneb õhuseirest ja õhuturbest; osaleda riiklike otsingu- ja päästeoperatsioonide korraldamisel, teostada ja juhtida nende õhuoperatsioonide alast osa;
annaabi.ee 
