“kodade süsteemi” või “juhitud demokraati” korraga, mis ei ole demokraatlik, isiklikud ambitsioonid, kokkulepped teiste erakondadega juba enne riigipööret - Vaikiv ajastu - riigikogu “vaikivas olekus” - saadeti laiali; ametlikult lõpetati volitused 01.01.1938 - 1935. aastast üks partei – Isamaaliit - K. Pätsi ametinimetus peaminister riigivanema ülesannetes - keelati poliitilised meeleavaldused (Päts pidevalt pikendas kaitseolukorda) - tsensuur ja propaganda - riiklik kontroll - 1936 Rahvuskogu valimised - I koda 80-liiikmeline, rahva valitav, II koda 40-liikmeline, määratud - uue põhiseaduse küsimus - võtta vastu uus - muuta 1934.a põhiseadust - võeti vastu uus põhiseadus - K. Pätsi ametinimetus riigihoidja - 01.01.1938 III põhiseadus - riigikogu kahekojaline – Riiginõukogu 40, liikmed määrati, 5 aastat
Johan Laidoner ja Konstantin Päts 12.03.1934 autoritaarse riigipöörde · Välja kuulutati 6-kuuline kaitseolukord, samal ajal keelustati igasugune poliitiline meeleavalduste läbiviimine ja vabadussõjalasi hakati arreteerima · Parlament saadeti suvevaheajale, seadusandlus läks riigivanema kätte · Algul olid Laidoner ja Päts võimu kasutamisel ettevaatlikud. Otsustavat tegevust alustati alles hilissuvel. · Kaitseolukorda pikendati, lükati edasi riigivanema ja parlamendi valimised · 2.oktoober 1934 söandas riigikogu valitsuse tegevust arvustada istungjärk lõpetati ja parlament seati nn vaikivasse olekusse (saadikutel ei lubatud enam kokku tulla) · Demokraatlik riigikorraldus hakkas autoritaarsega asenduma · Detsembris 1934 piirati sõnavabadust ning veidi hiljem suruti maha opositsiooniline Maaleht, peagi laienes ajakirjandusele kehtestatud kontroll ka teistele
põhiliselt Aafrikas ja siis oli vietnam. Saksamaal olid kolooniaid suhteliselt vähe Saksamaa soovis kolooniaid ümber jagada, konfliktid tekkisid kolooniate pärast Saksamaa ja Prantsusmaa vahel, üks vastuolu koht oli Elass-Lotring, Maroko pärast 2 kriisi Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Olid ka uued vastuolud Venemaa ja Austria-Ungari märksõnaks Balkani poolsaar. Venemaa ja Türgil olid ka vastuolud mustamere väinate tõttu. Tekkisid sõjalised liidud suurriikidel ei olnud kaitseolukorda, üks liidutest on kolmik liit jus kuulusid Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia, teine sõjaline liit Antaat sinna kuulusid Prantsusmaa, Suurbritannia ja Venemaa tekkis kolme erineva lepinguga. Esimene maailmasõda algab 1914. Millised on Esimese maailmasõja alguse põhjused? Eesti kuulus ikka Venemaa alla 20. sai. tulekul, oli juba Venemaaa koosseisus 18 saj algul, Eesti oli Venemaal üks arenemaid tööstus piirkonnaks. Oli metalli ja masina tööstus, tekstiili tööstus, paberi tööstus.
Riigikogul oli üksnes riigivanema dekreetide kontrolli ja muutmise õigus, riigivanema määrusandlus jäi aga praktiliselt kontrolli alt välja. 2.2.3. 1938 a. põhiseadus Uut põhiseadust oskas ära kasutada K. Päts ja J. Laidoner, kes 1934. aasta märtsis teostasid sõjalise riigipöörde. Samal õhtul kehtestas valitsus K. Pätsi nõude üleriigilise kaitseolukorra kehtestamiseks kuueks kuuks ja määras kindral Laidoneri sõjaväe ülemjuhatajaks. Septembris pikendati kaitseolukorda veelgi ja kui Riigikogu söandas valitsuse samma arvustada, kuulutati istung lõpetatuks ja rohkem neil enam kokku tulla ei lubatud, ehkki ametlikult Riigikogu laiali ei saadetud. Järgmisel aastal keelustati kõikide teiste poliitiliste erakondade tegevus peale Isamaaliidu, kehtestati tsensuur meediale ja riigi kontroll kõikvõimalike elualade üle ( ametiühinguliikumised, noorsoo-organisatsioonide , jne). 1935 aasta lõpuks oli demokraatlik kord vahetunud EV´s autoritaarse diktatuuriga.
parlmanet saadeti suvevaheajale ja seadusandlik võim läks riigivanema kätte Päts põhjendas samme vabadussõdalaste mässukava ning sellega, et rahva psühhiline seisukord ei ole korras peaministri asetäitjaks ja siseministrika Kaarel Eenpalu pikendati kaitseolukorda, riigivanema ja parlamendi valimised lükati edasi parlament seati peale suvepuhkust vaikivasse olekusse, kuna julgesid arvustada valitsuse tegevust (neil ei lubatud enam kokku tulla) hakati piirama sõnavadust, mingi hetk suleti opositsiooni ajalehed ning Postimees allutati riigi kontrollile