lausega. Nad sisaldavad ainult sündmuse nimi, millest on räägitud artiklis ja mõnikord ka selle ürituse ajaloost. Mitmetel on märgitud ka inimesed, kelle arvamust kasutati artiklis. Ammas, Anneli. Kõuts laenas kaitseväelt ekskavaatori. // Eesti Päevaleht. - (2006 / Sep / 20), lk. 5 ANNOTATSIOON: Viitseadmiral Tarmo Kõuts põhjendab kaitseväe ekskavaatori laenamist. Arvamus kaitseminister Jürgen Ligilt MÄRKSÕNAD: Eesti / kaitseväe juhataja / kaitseministrid / tehnika / eeskirjad / suhted Minu arvatest, see annotatsioon väga selgelt kirjeldab, millest on jutu artiklis. On märgitud koht, sündmuse erilisus ja lühike kirjeldus, mis siin toimub. Seda piisab üldiseks teadmiseks. Ammas, Anneli. Suur juubeliparaad annab aimu Eesti kaitsevõimest. // Eesti Päevaleht. - (2008 / Feb / 20), lk. 4 ANNOTATSIOON: Aastapäevaparaadile Pärnusse koguneb üle tuhande kaitseväelase ja kaitseliitlase
Organisatsiooni sõjajõud allutati ühisele ülemjuhatusele, poliitilist tegevust koordineeris likkmesriikide kõrgematest partei-ja riigitegelastest moodustatud konsultatiivkomitee. Rõhutati kõigi liikmete võrdsust, tegelikult juhiti sõjalist ja poliitilist koostööd Moskvast. Ülemjuhatajaks pannakse alati Nõukogude kindral, kes on ühtlasi Nõukogude kaitseministri asetäitja, asetäitjad on enamasti VLO liikmeriikide kaitseministrid. Selle paktiga seadustati Nõukogude vägede viibimine Ida- Euroopas. 4. Kriisid Ungari ülestõus 1956 22 okt nõuavad tuhanded üliõpilased Nõukogude vägede väljaviimist, uue valitsuse moodustamist eesotsas I. Nagyga, parteijuht Rakosi kohtu alla andmist, vabade valimiste korraldamist, sõnavabadust, majanduse ümberkorraldamist. 23.okt suur meeleavaldus Budapestis rahvahulk võtab maha 20 m kõrguse Stalini kuju, rüüstab Ungari ja N. Liidu Sõprusühingu ruume,
mulje, kes julgeb tulla koguni Eesti Vabariigi pealinna. See, et Savisaar on välja öelnud koguni „Eesti Vabariigi“, mitte lihtsalt „Eesti“ pealinnas, võib olla püüd rõhutada Krossi väiksust, mõttetust, kes on julgenud nii väärikas ja mastaapses kohas nagu Eesti Vabariigi pealinnas Tallinnas üldse kandideerima tulla. „Kuidas on Reformierakonna esimehest peaministril Andrus Ansipil võimalik jätkata valitsusega, mille sise- ja kaitseministrid kuuluvad erakonda, mis on tõstnud Tallinnas oma vapile Interpoli poolt rahvusvaheliselt tagaotsitava tegelase?“ küsis Edgar Savisaar (Postimees 2013). Savisaar püüab siinkohal langetada halvustava kõlaga küsimuse abil enda vastase partei mainet ning kergitab kahtlust Ansipi ja tema valitsuse usaldusväärsuses. Selle võtte eesmärk võib olla ka enda pahategudelt tähelepanu eemale juhtida. „Kuidas saab Vaher edendada rahvusvahelist politseikoostööd, kui tema koduerakonnas
mingit rolli nõukogu otsuste kehtivuse suhtes, mis peegeldavad iga valitsuse seisukohta ning nendevahelisi kokkuleppeid rakendada ning jätkata otsustatut. Nõukogu koosolekute kord, mis on välja kujunenud aastate jooksul, seisneb korrapärastes, tavaliselt kord nädalas toimuvates suursaadikutest koosneva alalise Nõukogu koosolekutes, vähemalt pooleaastaste intervallidega toimuvates ministrite tasemel kohtumistes, millel osalevad välis- ja kaitseministrid, ning ebakorrapärastes tippkohtumistes riigipeade ja valitsusjuhtide tasemel. PÕHJA-ATLANDI NÕUKOGU TIPPKOHTUMISTE KRONOLOOGIA PARIIS, 1957 Atlandi alliansi põhimõtete, eesmärkide ja ühtsuse taaskinnitamine. NATO vägede kooskõlastamise ja korralduse ning poliitiliste konsultatsioonide korra muutmine. Vajaduse tunnistamine tihedamate majandussidemete järele lepingu artikli 2 vaimus, mis näeb ette vastuolude kõrvaldamise rahvusvahelistest majandus-põhimõtetest ning
mingit rolli nõukogu otsuste kehtivuse suhtes, mis peegeldavad iga valitsuse seisukohta ning nendevahelisi kokkuleppeid rakendada ning jätkata otsustatut. Nõukogu koosolekute kord, mis on välja kujunenud aastate jooksul, seisneb korrapärastes, tavaliselt kord nädalas toimuvates suursaadikutest koosneva alalise Nõukogu koosolekutes, vähemalt pooleaastaste intervallidega toimuvates ministrite tasemel kohtumistes, millel osalevad välis- ja kaitseministrid, ning ebakorrapärastes tippkohtumistes riigipeade ja valitsusjuhtide tasemel. Eesti panus NATOsse 29. märtsil 2004. aastal sai Eestist koos Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia, Sloveeniaga NATO täieõiguslik liige. Eesti on võtnud omaks kõik Põhja-Atlandi lepingust tulenevad kohustused, toetab alliansi kollektiivse kaitse põhimõtteid ning osaleb NATO kaitseplaneerimise süsteemis ja sõjalises struktuuris. Lisaks on Eesti võtnud omaks muutuva NATO põhimõtted.
moslemivalitsuse, Horvaatia ja kõiki serblasi esindava Serbia osalusel. 21. novembril jõudsid kolm Balkani riigipead otsusele, kuidas lõpetada 43 kuud kestnud sõda. 22. novembril peatas ÜRO julgeolekunõukogu Serbia suhtes kehtinud sanktsioonid, nõrgendades samuti endiste Jugoslaavia vabariikide vastast relvamüügiembargot. 30. novembril otsustas ÜRO lõpetada oma rahumissiooni Bosnias 1996. aasta jaanuari lõpuks. 5. detsembril kinnitasid NATO riikide välis- ja kaitseministrid otsuse saata Bosniasse 60 000 sõdurit, et kindlustada rahulepingu elluviimine. 8. detsembril otsustasid OSCE liikmesriigid Budapesti nõupidamisel rahulepingust tulenevalt reorganiseerida senine missioon Sarajevos ning asutada uus laialdaste volitustega OSCE missioon Bosnia ja Hertsegoviina Vabariigis. Mõne kuuga kujunes see kõigi aegade suurimaks ettevõtmiseks ühes riigis. 14. detsembril kirjutasid Pariisis Serbia president Slobodan Milosevic, Horvaatia President
annaabi.ee 
