Pääsküla möödasõidutee planeerimisega Tallinna üldplaneeringu raames Harku metsa; õnnestus kaitsta Harku ja Stroomi metsa uue kavandatava transiitmagistraali eest maismaaühendus tuleb piki Paldiski maanteed ja Harku-Laagri teed (Tallinna Linnavalitsuse otsus 2006); Merirahu elamurajooni DP - Haabersti linnaosa; NTS vaidlustas seadusevastase mereäärse kaitsemetsa maharaiumise, samuti 1995.aasta detailplaneeringu õigusvastase menetluse; detailplaneering ja puude raie kaitsemetsas tunnistati Keskkonnakaitse Inspektsiooni ja maavanema poolt 2001.aastal seadusevastaseks - Linnavalitsust kohustati viima DP seadustega vastavusse; nüüd on alal uus DP); Kaks projekti 2015 aastal. Ühena viimastest ettevõtmistest käesoleval kultuuripärandi aastal paigaldab Nõmme Tee Selts neljapäeval, 5. detsembril 2013 kunagise Nõmmet läbinud kitsarööpmelise kindlusraudtee äärde neli teabetahvlit Peeter Suure merekindluse fotode ja ajalooga.
· METSAKASVATUS Metsauuendus Järjepideva metsamajandamise tagamiseks tuleb hoolitseda kõikide lageraielankide uuenemise eest. Metsauuendustööd planeeritakse nii, et uues metsapõlvkonnas kasvaks lühima ajaga optimaalsete kuludega kasvukohale parima peapuuliigiga puistu. Metsauuenduse käigus säilitatakse võimalikult palju olemas olevat erinevate puuliikide looduslikku uuendust ning bioloogilist mitmekesisust soodustavat säilikpuid, lamapuitu ja väärislehtpuid. Kaitsemetsas arvestatakse uuenduse eesmärke seades kaitsepõhjuse ja -eesmärgiga. Metsauuendustöödeks on maapinna mineraliseerimine, so pinnase ettevalmistamine selliselt, et seeme jõuaks pinnasesse ja hakkaks idanema samal külviaastal. Metsa uuendatakse kas külvates, istutades või jälgides ja vajadusel abistades looduslikku uuendust. Suurim mõju puistu kujundamiseks tehtavatest töödest on metsauuenduse hooldustöödel
Eesti 15 maakonnast on Jõgevamaa metsamaa pindala poolest kaheksandal kohal, metsasuse protsendiga 52,6. Jõgeva riigimetsi haldab viis metskonda, mis kuuluvad Riigimetsa Majandamis Keskuse (RMK) Kagu regiooni. Maakonna metsamaa jaguneb metsakategooriatesse järgnevalt: tulundusmetsad 97 700 ha (71,4%), kaitsemetsad 29 600 ha (21,6%) ja hoiumetsad 9700 ha (7,1%). Metsakategooria määrab metsa majandamise eesmärgi ja viisi: kui tulundusmetsas on eesmärgiks majandusliku kasu saamine, siis kaitsemetsas püütakse kaitsta keskkonna seisundit ja hoimetsashoitakse ning säilitatakse loodusobjekte. (Jõgevamaa keskkond, 2008, lk 17,18) Jõgeva vallas asub Endla looduskaitseala. Seal asub väga palju erinevat taimestikku. Endla looduskaitsealalt on teada 135 kaitsealust liiki (Endla looduskaitseala, 2006, lk6). Loomastik on samuti väga kirju, kuna piirkonnast on erinevat tüüpi maastikualasi. 2.1 Geoloogiline aluspõhi Geoloogiliselt kuulub Eesti ala Ida-Euroopa platvormi loodeossa
Lehtpuumetsades - haavikutes ja lepikutes - võib uuendusraiet teha ala uuendamiseks väärtuslikuma puuliigiga. Samuti võib uuendamiseks raiuda koridore kuni 8 m kõrgusesse võssa. Lageraie on raie kus jäetakse kasvama ainult seemnepuud ja säilikpuud ning muu loodussõbralik materjal. Lageraielankidele jäetakse vähemalt 20 kuni 70 männi, arukase, saare või tamme seemnepuud hektarile. Lagedaks raiutava ala pind ei tohi ületada 7 ha lehtpuumetsas, 5 ha mujal tulundusmetsas ja 2 ha kaitsemetsas. Raielangi laius sealjuures ei tohi ületada 150 m lehtpuumetsas, 100 m mujal tulundusmetsas ja 30 m kaitsemetsas.Lagedaks võib raiuda vanemaid kui 100-aastaseid männikuid, 80-aastaseid kuusikuid ja 70-aastaseid kaasikuid või metsa, milline on piisavalt jäme või liiga hõre. Teise lageraie võib teha vähemalt 100 m kaugusele. Lagedaks raiutud ala kõrvalt võib uue raiega alustada peale raiutud ala uuenemist ja 3 kuni 5 aasta möödumist
1. jagu Üldsätted § 16. Metsa majandamine Metsa majandamine on metsa uuendamine, kasvatamine, kasutamine ja metsakaitse. § 17. Metsakategooriad ja metsa majandamise eesmärk (1) Metsakategooriad on: 1) hoiumets; 2) kaitsemets; 3) tulundusmets. (2) Metsa majandamise eesmärk sõltuvalt metsakategooriast on: 1) hoiumetsas loodusobjektide hoidmine; 2) kaitsemetsas keskkonna seisundi kaitsmine; 3) tulundusmetsas majandusliku tulu saamine. § 18. Hoiumets Hoiumets on kaitseala loodusreservaadis ja sihtkaitsevööndis või püsielupaiga sihtkaitsevööndis asuv mets. § 19. Kaitsemets (1) Kaitsemets on mets, mis: 1) asub hoiualal, kaitseala, kaitstava looduse üksikobjekti, püsielupaiga, ranna või kalda piiranguvööndis, välja arvatud maaparandussüsteemi eesvoolu, kanali või veejuhtme piiranguvööndis;
maksimaalses koguses kvaliteetse puidu tootmine. 4) maatüki suhtes, kus projekteerimistingimuste vanust ja keskmist kõrgust. Vääriselupaik (võtmebiotoop) - Vääriselupaik on või detailplaneeringu kohaselt on kavandatud Metsa korraldamine on tegevus, mille käigus kuni 7 ha suuruse pindalaga kaitset vajav ala metsa majandamisest erinev maakasutus, välja kogutakse andmeid metsa pindala, tagavara ja tulundusmetsas või kaitsemetsas, kus kitsalt arvatud raadamist käsitlevad sätted; muude iseloomulike näitajate kohta, koostatakse kohastunud, 5) tehnovõrgu ega -rajatise kaitsevööndi maa metsa majandamise kava ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide suhtes, välja arvatud raadamist käsitlevad sätted. või soovitused metsa majandamiseks. esinemise tõenäosus on suur.
annaabi.ee 
