Et inimene haigestuks nakkushaigusesse, peab haigustekitaja sisenema inimese organismi. Seda nimetatakse nakatumiseks ehk infektsiooniks. Haiguse avaldumine oleneb, millise mikroorganismiga on tegemist, kui suur on tema hulk ehk doos, milline on tema patogeensuse aste ehk virulentsus ja inimese organismist, st sellest, milline on tema reaktsioon mikroorganismile. Organismil on haigustekitajate vastu kujunenud kaitsemehhanism. Need jaotatakse mittespetsiifilisteks ja spetsiifilisteks kaitsemehhanismideks. Esimesed pakuvad kaitset nt nahk ja limaskestad. Organism töötab välja spetsiifilisi, nakkushaiguse tekitanud mikroorganismi vastaseid kaitsekehi ehk antikehi. Inimene muutub haiguse suhtes immuunseks. Nakkuse allikaks on haige inimene või loom. Haigus võib levida · Otsesel kontaktil · Õhu kaudu - piisknakkused · Vee ja toidu kaudu soolenakkused. Tuleb alati käsi pesta vee ja seebiga pärast tualetis käimist ja enne sööki.
Riigi seisukohalt on maksebilanss üheks ülevaatlikumaks informatsiooni allikaks välismajanduslike juhtimismehhanismide kavandamisel ja kogu majanduspoliitika kujundamisel. Enamasti ei toimu kaubavahetus välisriikide vahel samadel alustel kui siseturul. Valitsused rakendavad majanduspoliitilisi meetmeid mõjutamaks riigi väliskaubandust.nende meetmetega püütakse kas piirata importi ja soodustada eksporti või vastupidi. Vanimateks ja tuntuimateks kaitsemehhanismideks on tollimaksud.Tollimaksuks nimetatakse maksu, mis nõutakse kaupade riigipiiri ületamisel.Tollimaks tõstab kauba hinda. Ta asendab maksu maksva tootja ebasoodsamatesse tingimustesse võrreldes selle tootjaga, kes saab oma kaupu siseturul toolivabalt müüa. Tollimaksud liigitatakse neid koguva riigi järgi ja maksustatava viisi järgi. Tollimaksuga mõjutatakse väliskaubandust kauba hinna kaudu, kuid ei piirata selle absoluutmahtusid. Eksport-import võib jätkuda seni
restriktsiooni faktorid (RF): inhibeerivad viiruse replikatsiooni. RF on näiteks raku sisesed membraan-seoselised PRRs, TLRs (toll like receptors) või raku sisesed tsütoplasmaatilised NLRs (NOD like receptors). Sünteesitakse ka TNF (MQ), soodustab apoptoosi, inhibeerib viiruse replikatsiooni. IL12 toodetakse MQ ja DC poolt, aktiveerib NK rakke ja Th1 rakke. 27. Ekstra ja intratsellulaarsete bakterite vastane kaitse Peamisteks loomuliku immuunsuse kaitsemehhanismideks rakuväliste tekitajate vastu on komplemendi aktivatsioon, fagotsütoos ja põletiku teke. Gramposiitvsete bakterite seina peptidoglükaanid aktiveerivad komplemendi alternatiivset teed. Sama toimega on gramnegatiivsete bakterite endotoksiin- LPS. Komplemendi aktiivsed komponendid kinnituvad bakteritele ja märgistavad (opsoniseerivad) neid efektiivsemaks fagotsütoosiks. Komplement aktiveerib ka põletikku, sest komplemendi aktiivsed komponendid, anafülatoksiinid (C5a, C3a)
25 Freud kirjeldas esmakordselt kaitsemehhanisme, mille abil inimesed ebateadlikult võitlevad tegelikkuse moonutamise vastu. Igaüks kasutab teatud ajal kaitsemehhanisme. Juhul kui need mehhanismid takistavad emotsionaalset arengut, on nad patoloogilised. Enam tuntud kaitsemehhanismideks on regressioon (tagasiminek – tagasi pöördumine käitumises varasemasse arenguaega), repressioon (survetunne – teadvuses suletakse rahutust tekitavad kogemused), sublimatsioon (mittesobiva seksuaalsuse või agressiivsuse muutmine sotsiaalselt sobivaks, energia suunamine töösse, sporti, hobidesse jne.), projektsioon (peegeldamine –vastuvõetamatute tunnete ja asjade
annaabi.ee 
