päeva jooksul ja kehtestatakse eraldi. Ühel päeval võib näiteks laskemoona kuluda ka oluliselt rohkem kui 1 DOS. DOS on arvestuslik suurus, mida kasutatakse varude planeerimisel ja nende juurde tellimisel. Inimkaotuste arvestamine. LAHINGUD KAOTUSTE KAOTUSE OSAKAAL % / 24h LIIK Kerged (tegevus reservis) 1 - 5 Langenud 17% Keskmised (kaitselahing 5 - 10 Haavatud 58% külgsuunas) raskelt 5-10% keskmiselt 20-30% kergelt 60-70% Tihedad (kaitselahing 10 - 20 Vangistatud / 8% põhisuunas, rünnak) kadunud 4
kütid. Vene Valgearmee Endised tsaariohvitserid Venemaal kes tahtsid taastada keisrivõim. Landersweri sõda (juuni-juuli 1919) Balti landerswer Balti-Saksa vabatahtlikud väeosad Lätis. Rauddeviis - Rüdiger von Der Goltz Balti-Saksa vabatahtlike väejuht. Lühikese sõja pealetung oli võnnu lähedel Eestlaste eelis saksalaste ees oli võimalus kätte maksata. 20-23. juunini 1919. a. - Eesti väed saavutavad võidu (jaanipäeva võidutuli) Narva kaitselahing (nov-dets. 1919.a) Küsimused ja mõisted Keskvõim - tööliste, talupoegade ja soldatite saadikutenõukogu Aleksander Kesküla - Saksa salaluure vahendaja, sokutas Lenini Venemaale Jaan Poska - Tallinna linnapea ja kubermangu kommisaar ning hiljem Tartu rahu sõlmija Petrogradi meeleavaldus - Meeleavaldus mis lõppes Eestile autonoomia andmisega Viktor Kingsepp - Enamlaste juht Eestis
2 Jalgsirännak 61 5.1.1 Tegevus sattudes miiniväljale 65 5.1.2 Tegevus takistuste ületamisel 67 5.2 Motoriseeritud rännak 71 6. Lahingu liigid 75 6.1. Pealetungilahing 75 6.1.2 Jao kiirrünnak 76 6.1.3 Jao planeeritud rünnak 79 6.2. Kaitselahing 81 6.2.1 Jao positsioon 81 6.2.2 Rühmitumine kaitsesse vastasega kokkupuutel 84 6.2.3 Rühmitumine kaitsesse kontakti puudumisel 85 6.3 Kindlustamine kaitses 88 6.4 Ettevalmistused öiseks tegevuseks 100 6.5 Ettevalmistused öiseks lahinguks 100 7
Teenis Vabadussõjas välja Vabadusristi II/3 ja lätlastelt Karutaplja III järgu ordeni. 1920. aastal määrati J. Kruus ülemaks 6. jalaväepolku, millise ta formeeris Vabadussõja aegsetest Kalevi Malevast, Scouts- ja Kuperjanovi polgust. Seejärel määrati ta 3. üksiku jalaväepataljoni ülemaks, kellena asus 12. septembril 1921 õppima Kindralstaabi Kursustele. Kursustel õppimise ajal ülendati ta 24. veebruaril 1923 koloneliks. Sama aasta kevadel kaitses ta väitekirja ,,Jalaväe kaitselahing. Välismaa vägedes valitsevate vaadete võrdlus'', ning lõpetas 4. mail oma stuudiumi. Lühikest aega oli Kruus 10. jalaväerügemendi ülem ja sai alates 6. juulist 1923 7. jalaväerügemendi ülemaks Võrus. Mõned aastad oma uues ametis sisse elanud, alustas ta 1925. aastast Võrus ja Petseris uute kasarmute, kõrvalhoonete, laskeradade, spordiväljakute jms. rajamist ning ehitamist. Alates 1926 .aasta suvest hakkas ta
annaabi.ee 
