Kirjatöö Sissejuhatus Otsustasin kirjutada Soome Vabariigi välis ja julgeolekupoliitikast, sest Soome on meie naa- berriik ning meil on ka osaliselt sarnane ajalugu. Välis ja julgeolekupoliitika on omavahel ti- hedalt seotud ja nad suuresti sõltuvad teineteisest. Kirjatöö esimeses pooles toon ma välja Soome Vabariigi välis ja julgeolekupoliitika täht- samad aspektid, suunad ja ka teostajad. Samuti kirjeldan, milline on Soome julgeolekukesk- kond, kaitselahendus ning ka osalus ülemaailmses kriisireguleerimises. Veel kirjutan Soome julgeoleku ja kaitsealasest koostööst teiste riikide ja organisatsioonidega. Töö teises pooles kirjeldan Soome suhteid kolme maailma juhtivama suurvõimuga nii majanduslikult, poliitiliselt kui ka sõjaliselt (Venemaa, USA, Hiina). Samuti analüüsin, miks on suhted just sellised ning mis on neid mõjutanud. Välis -ja julgeolekupoliitika olulisemad aspektid
ohustavate rahvusvaheliste kriiside reguleerimine; · riigi suveräänsuse demonstratsioon eesmärgiga tagada kontroll Eesti maismaaterritooriumi, territoriaalvete ning õhuruumi üle; · osalemine rahvusvahelistes kriisireguleerimis- ja rahuoperatsioonides, sh Euroopa Liidu operatsioonides; · rahvusvaheline kaitsekoostöö; · abi osutamine tsiviilstruktuuridele hädaolukordade lahendamisel. Eesti sõjaline kaitselahendus ja kaitseväe koosseis määratakse sõjalise kaitse strateegilise kavaga. 4. PÕHISEADUSLIKU KORRA, RAHVA TURVALISUSE JA ELUTÄHTSATE VALDKONDADE KAITSMINE 4.1 Õigusriigi tugevdamine Eesti julgeoleku seisukohalt on oluline tagada demokraatlike institutsioonide ja õigusriigi toimimine ning isikute põhiõiguste ja -vabaduste kaitse. Seaduste ülimuslikkusel põhineva õigusriigi toimimiseks tugevdatakse ning korrastatakse haldus-, õiguskaitse- ja kohtusüsteemi.
rahvusvaheliste kriiside reguleerimine; · riigi suveräänsuse demonstratsioon eesmärgiga tagada kontroll Eesti maismaaterritooriumi, territoriaalvete ja õhuruumi üle; · osalemine rahvusvahelistes kriisireguleerimis- ja rahuoperatsioonides, sh Euroopa Liidu operatsioonides; · rahvusvaheline kaitsekoostöö; · abi osutamine tsiviilstruktuuridele hädaolukordade lahendamisel. Eesti sõjaline kaitselahendus ja kaitseväe koosseis määratakse sõjalise kaitse strateegilise kavaga. 4. PÕHISEADUSLIKU KORRA, RAHVA TURVALISUSE JA ELUTÄHTSATE VALDKONDADE KAITSMINE 4.1. Õigusriigi tugevdamine Eesti julgeoleku seisukohalt on oluline tagada demokraatlike institutsioonide ja õigusriigi toimimine ning isikute põhiõiguste ja -vabaduste kaitse. Seaduste ülimuslikkusel põhineva
Rahvusvaheli- tiivse kaitse süsteemi alusel heidutuse, se ja eelkõige regionaalse kaitsekoostöö sõjalise iseloomuga kriiside ohjamise ja abil on võimalik ressursse koondades eduka sõjalise kaitsetegevuse Eesti rii- välja arendada sõjalised võimed, mille gi ja tema NATO liitlaste kaitsel. Sõja- saavutamine piiratud rahvusliku res- lise rünnaku puhul näeb Eesti sõjaline sursi tõttu ei ole Eestil üksinda võima- kaitselahendus ette riiklike vahendite ja lik. NATO liitlaste vahendite koordineeri- Et kaitseväel on olemas valmiduses tud kasutamise sõjaliste operatsioonide elavjõud ning sõjaliste ülesannete täit- korraldamisel, mille eesmärk on säi- miseks soetatud vahendid ja tehnika, litada riigi territoriaalne terviklikkus. mida on rahuajal võimalik vajaduse Kaitsevägi peab olema võimeline õhu- tekkides kasutada ka tsiviilülesannete
annaabi.ee 
