Kuid seaduse nõudeid täitma peame ikkagi. Kaitstavad loodusobjektid Kuigi on paljudele lilledele, nähtustele ja loomadele on pandud väga ilusad ja hästi kõlavad nimed aga seadusesilma ees on nad kaitstavad loodusobjektid. See mõiste hõlmab palju erinevat. Kaitstav loodusobjekt võib olla üksainus põline tamm aga samas ka sadadel ruutkilomeetritel laiuv looduskaitseala. Et hoida mitmekesiseid loodusobjekte, vajame ka mitmekesist kaitsekorraldust. Väga oluline koht meie looduskaitses on kaitsealadel- rahvusparkidel, loodus- ja maastikualadel. Seisuga 1. Jaanuar 2010 oli Eestis kokku 3543 kaitstavat loodusobjekti. Kaitsealad Kaitsealad on loodud selleks, et hoida seda mis on meie looduses ainulaadne või annab iseloomu meie kaunisse loodusesse. Nendel aladel piiratakse või suunatakse inimtegeust, et looduses püsiks tasakaalustatud areng ja hoida elurikkust. Looduskaitseseaduses eristatakse kolme tüüpi
Kaitse-eeskiri sisaldab kaitseala eesmärki, piirikirjeldust, ala jagamist eri kaitserežiimiga vöönditeks ning lubatud ja keelatud tegevusi. Kaitse-eeskirja koostab või muudab kaitseala valitseja, kaasates sellesse töösse eriteadlasi ja maaomanikke. Kaitse-eeskirju koostatakse ka teistsugustele kaitstavatele loodusobjektidele Tegutsemiseks kaitsealal koostatakse kaitsekorralduskava, mis seab konkreetsed ülesanded kindlaks perioodiks. Kaitsekorraldust planeerides toetutakse mitmele andmebaasile, millest kõige olulisem on EELIS (Eesti looduse infosüsteemkeskkonnaregister), kuhu on koondatud teave kõigi kaitsealuste objektide kohta. 34. Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni eesmärk Elurikkuse kaitse, selle säästlik kasutamine ja kasutamisest saadava tulu võrdne jaotamine. 35. Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni harukondlikkus - eri sektorite panused elurikkusele.
pakkuv juga või hoopis must-toonekure püsielupaik, kuhu uudistavaid silmapaare ei oodata... Seisuga 1. jaanuar 2010 oli Eestis ühtekokku 3543 kaitstavat loodusobjekti: 5 rahvusparki, 131 Et hoida mitmekesiseid loodusobjekte, vajame looduskaitseala, 148 maastikukaitseala, 343 hoiuala, ka mitmekesist kaitsekorraldust. Sel põhjusel 1038 püsielupaika, 546 parki või puistut, 1203 käsitleb meie looduskaitseseadus kuut kaitstavate kaitstavat üksikobjekti, 11 kohaliku omavalitsuse loodusobjektide tüüpi (vt. tabelit). Tinglikult võiks tasandil kaitstavat loodusobjekti ja 118 uuendamata neile kuuele lisada veel vääriselupaigad, mille kaitsekorraga ala. Peale selle oli kaitse all 570 taime-, kaitsekorralduse määrab metsaseadus
loomade, sõidukite vms registreerimiseks (loendamiseks). Loendur võib koosneda mitmest komponendist, kuid selle tavapärasesse konfiguratsiooni kuulub saatja ja vastuvõtja. Logger/andmekogumisseade (logger/data collector) on seade, mida programmeeritakse teatud kindlate ajavahemike järel andmeid registreerima ja salvestama. Looduskeskus on külastuskeskus, milles korraldatakse ja suunatakse kaitseala külastus- tegevust ja loodusharidustegevust, aga ka toetatakse kaitsekorraldust, seiret ning uuringuid. Looduskeskus töötab üldjuhul antud kaitseala põhilise külastusväravana, kus jagatakse gruppidele ja üksikkülastajatele infot ning juhiseid loodusretkedeks. Puhkeväärtus on ala/maastiku sobivus puhkamiseks ja turismiks. Sisaldab elemente nagu visuaalne atraktiivsus, reljeefi ja taimkatte vaheldusrikkus, metsarohkus, siseveekogu, mere rand, tuntud vaatamisväärsused jt. Ala rekreatiivset väärtust suurendavad kohalik ajalugu ja
loodusdirektiiv (ingl. k. Habitats Directive). Need kaks direktiivi moodustavad seadusandliku raamistiku EL looduslike liikide ja elupaikade säilitamiseks ning kaitseks. Linnudirektiiv Direktiiv 79/409/EEC loodusliku linnustiku kaitsest (ingl. k. Council Directive 79/409/EEC on the conservation of wild birds) võeti vastu aprillis 1979 ja selle eesmärgiks on kõikide looduslike liikide kaitse EL liikmesriikides (v. a. Gröönimaal). Direktiiv käsitleb liikide kaitset, kaitsekorraldust ja kontrolli ning määrab liikide kasutamise reeglid, st lindude elupaikade kaitse (kaitsealade rajamine, kaitsekorraldus- ja loodushoiutööd kaitsealadel ja väljaspool neid, elupaikade taastamine ja rajamine); piirangute sätestamine linnujahiks (sh. jahipidamisviiside osas) ja lindudega kauplemise; piirangute sätestamine uute linnuliikide introdutseerimiseks ning lindude uurimise ja seiretöö soodustamine. Direktiivil on 5 lisa:
annaabi.ee 
