Eesti, Läti ja Leedu vastu Rahvasteliitu. Viimaseks tunnustajaks suurriikidest oli USA. 1921. septembrist astus Eesti võrdväärsena rahvusvahelise suhtluse areenile. Olulisimaks ülesandeks oli julgeoleku kindlustamine. Reaalseteks ohuallikateks olid Saksamaa ja Nõukogude Venemaa. Eesti tegi panuse suhete normaliseerimisele Nõukogude Venemaaga. Balti liit Koostöö Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola vahel oli alanud juba sõjapäevil ning 1920. aastal koostati ühise kaitsekonventsiooni projekt. Kuid viie riigi ühine tegevus osutus võimatuks peale Leedu ja Poola relvakonflikti. Üritati luua nelja riigi liitu ilma Leeduta, takistuseks sai Soome. 1923 kirjutati alla Eesti-Läti kaitseliidu lepingule. Saavutati kokkulepe majanduskoostöö osas ning pandi paika kahe riigi vaheline piirjoon. Rahvasteliit Pärast 1924. a mässukatse läbikukkumist loobus NL vandenõude organiseerimisest. Eestil õnnestus idanaabriga sõlmida kokkulepped piirivahejuhtumite lahendamiseks
Saksamaa ja Nõukogude Venemaa. Eesti tegi panuse suhete normaliseerimisele 4 Nõukogude Venemaaga. Rajati hiiglaslikud laod Tallinna sadamasse ning idanaabrile lubati majanduslikke soodustusi. Samaaegselt otsiti toetust Lääne suurriikidelt. Eriti suur panus pandi Inglismaale. Balti liit Koostöö Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola vahel oli alanud juba sõjapäevil ning 1920. aastal koostati ühise kaitsekonventsiooni projekt. Kuid viie riigi ühine tegevus osutus võimatuks peale Leedu ja Poola relvakonflikti. Üritati luua nelja riigi liitu ilma Leeduta, takistuseks sai Soome. 1923 kirjutati alla Eesti-Läti kaitseliidu lepingule. Saavutati kokkulepe majanduskoostöö osas ning pandi paika kahe riigi vaheline piirjoon. Rahvasteliit Pärast 1924. a mässukatse läbikukkumist loobus NL vandenõude organiseerimisest. Eestil õnnestus idanaabriga sõlmida kokkulepped piirivahejuhtumite lahendamiseks
VOKS Sõjaväelased Võimalikud variandid: Eesti-Vene Kaubanduskoda (Rudolf Renning, Konstantin Päts) suurärimeeste äraostmine naftasündikaat 1932 – mittekallaletungi lepingud Venemaa ja balti riikide vahel 1934 – vastastikuse abistamise lepingute sõlmimise võimalus Eesti strateegiad 1920–1925 regionaalne koostöö 1925–1936/38 Rahvasteliit 1930ndate lõpp neutraliteet Balti koostöö VIII 1920 – V Balti riikide konverents: ühise kaitsekonventsiooni kavad 1922 – Soome, Eesti, Läti ja Poola leping: poliitiline koostöö hädaolukorras_ Leedu ei suutnud olla koos Poolaga, neil probleemid. 1923 – Eesti ja Läti sõjalise liidu leping: automaatne abi sõja korral 1925 – Eesti ja Läti koostöö aktiviseerumine XII 1925 – viimane Balti välisministrite kohtumine Genfis Balti koostöö nurjumise põhjused: Soome eemalejäämine – oleme Skandinaavia riik-distanteerus Baltimaadest Leedu ja Poola konflikt Vilniuse pärast
Ennem kuulati ära, mis toimus Pihkvas, arutati seda ning konverentsi lõpuks sai selgeks, et Soome jääb tulevastest rahurääkimistest kõrvale, sest neil polnud sõda nad pidasid oma sõda punaste vastu ära. Nõuti, et Venemaa loobuks plaanidest vallutada Baltimaid, loobuda kommunistliku propaganda levitamisest Baltiriikides. III Baltiriikide konverents Tartus. Kohal oli nüüd: Soome, Läti, Leedu ja Poola. Kõik arutasid omavahelise kaitsekonventsiooni sõlmimist, ühise sõjalise tegemiseks tulevikus. Pihkva läbirääkimised: Pihkvas sai esimene kohtumine Vene ja Eesti delegatsiooni vahel. Eesti poolel oli Birk, M. Püüman (Sotsiaaldemokraat), Julius Seiamaa, Rink. Vene delegatsiooni juhtis: Leonid Krassiv (Teedeminister), Maxim Litinov (Välisministri asetäitja). Ülesandeks oli väljaselgitada enamlaste tõsisus, kuid midagit ei toimunud. Mõlemad pooled olid huvitatud rahu sõlmimisest ning kokkuleppiti, et
annaabi.ee 
