Mida suurem on ohutusklassi näitav number, seda ohutum on seade. III-ohutusklassi tarvitid on kõige ohutumad. 1.1. Tavalise pistikuga elektritarviti (0 klass) Tavalise pistikuga elektritarvitil on vaid põhiisolatsioon. Isolatsiooni rikke korral võib elektriseadme metallkere või -kest sattuda pinge alla. Põhiisolatsiooniga elektritarviti tunneb ära tema ühendusjuhtme otsas oleva täisringi kujulise otspinnaga pistiku järgi. Tavalise pistiku saab ühendada vaid kaitsekontaktideta pistikupessa. 1.2. Elektritarviti, millel on kaitsekontaktiga pistik (I klass) Elektritarviti, mis ühendatakse vooluvõrku kaitsekontaktiga pistiku abil, on kaitsemaandatud. Kaitsemaandamisel ühendatakse elektriseadme metallist kere, kest või muud välised metallosad kolla-rohelise värvusega kaitsejuhi kaudu elektrikilbi maanduslatiga. Kui elektritarviti metallkere satub isolatsioonirikke tõttu pinge alla, kulgeb
Ohutusklassi saab kindlaks teha elektriseadme ühendusjuhtme otsas oleva pistiku ehituse või seadmel oleva tähistuse järgi. 0-klassi elektriseadmel on ainult põhiisolatsioon. 5 Isolatsioonirikke korral võivad elektriseadme metallkere või muud voolujuhtivad osad pingestuda. 0-klassi seadmeile on iseloomulik täisringikujulise otspinnaga pistik. Sellist pistikut saab ühendada vaid kaitsekontaktideta pistikupessa. Kaitsemaandatud (I ohutusklassi) Elektriseadmed puudub eritähis, kuid sellise seadme võib ära tunda ühendusjuhtme pistiku metallist kaitsekontaktide järgi. Kaitsemaandatud seadme välised voolujuhtivad osad, mis võivad isolatsioonirikke korral sattuda pinge alla, maandatakse kolla-rohelist värvi kaitsejuhi abil. Isolatsioonirikke puhul kaitseaparaat (nt kaitselüliti või korkkaitse) rakendub ja katkestab toiteahela.
Kaitseisolatsiooniga elektriseadme korral (II klass) lisandub põhiisolatsioonile täiendav isolatsioon või on põhiisolatsiooni tugevdatud. Sellise ehitusega seade on isolatsiooniriketele vastupidavam ja kasutamisel ohutum. Kaitseisolatsiooniga seade saab ühendada nii tavalisse kui ka kaitsekontaktiga pistikupessa (joonis 24.9). Kaitseisolatsiooniga seadme pistikud on kahesugused: lapikud (voolule kuni 2,5 A) ning kujult I kaitseklassi pistikule sarnased, kuid ilma kaitsekontaktideta (voolule kuni 16 A). Pistik on alati ühendusjuhtme otsa valatud ega ole lahtivõetav. Joonis 11.9. Kaitseisolatsiooniga föön ja tolmuimeja Kaitseväikepinge (kuni 50 V) on pinge, millega kokkupuude pole eluohtlik. Kaitseväikepinget saadakse kaitseväikepingetrafost, mille võib ühendada nii tavalise kui ka kaitsekontaktiga pistikupessa (joonis 24.10). Elektriseadet tohib ühendada vaid sellisesse pistikupessa, millesse sobib ühendusjuhtme pistik
Kaitseisolatsiooniga elektriseadme korral lisandub põhiisolat- sioonile täiendav isolatsioon või on põhiisolatsiooni tugevdatud. Sellise ehitusega seade on isolatsiooniriketele vastupidavam ja kasutamisel ohutum. Kaitseisolatsiooniga tarviti saab ühendada nii tavalisse kui ka kaitsekontaktiga pistikupessa Kaitseisolatsiooniga tarviti pistikuid on kahesuguseid: lapikuid (voolule kuni 2,5 A) ning I kaitseklassi pistikule sarnase kujuga, kuid ilma kaitsekontaktideta (voolule kuni 16 A). Pistik on alati ühendusjuhtme otsa valatud ega ole lahtivõetav. Kaitseväikepingel töötavad elektritarvitid (III klass) Kaitseväikepinge (kuni 50 V) on pinge, millega kokkupuude pole eluohtlik. Kaitseväikepinget saadakse vastavast kaitseväikepinge trafost, mille võib ühendada nii tavalisse kui ka kaitsekontaktiga pistikupessa. Elektriseadmetel esinevaid märke ja tähiseid Elektriseadme andmesildil või kerel tuuakse järgmisi andmeid:
annaabi.ee 
