koorimeelikaks Sappho stroof-antiikkirjanduse värsimõõt, mis sai nime Vana-Kreeka naisluuletaja Sappho järgi 8. fööniks-punaste ja kuldsete sulgedega lind, kes vananedes end põletab ning siis uuesti tuhast tõuseb- igavese uuestisünni sümbol amatsoonid-naissõdalased aoidid- rahvalaulikud, kes esitasid ja lõid laule lüüra saatel kimäärid-tuld sülgav koletis, lõvi, kellel on seljas kitse pea ja sabaks madu nümfid-kaunid naisloodusvaimud muusad-kunstide ja teaduste kaitsejumalad pegasus-tiivuline hobu satürid-siku jalgade, saba, kõrvade ja sarvedega inimkujulised loodusvaimud, Dionysose saatjad fuuriad-halastamatud, kuid õiglased kättemaksujumalad (õelad naised) Daidalos-ehitusmeister, leiutaja (tiibadega kukkus merre) Kerberos-põrgukoer, kolempealine ja maosamaga Phaeton-Päikesejumala poeg, kes sai loe päikesevankrit juhtida, kuid lendas maale liiga lähedale ning Zeus surmas ta
monumentaalne areen, Circus Maximus suur ringrada, hipodroom, kus peeti hobukaarikute võidusõite, Colosseum tuntuim amfiteater Roomas, panteon kõigi jumalate tempel, akvedukt monumentaalne veejuhe,mis varustas linna joogiveega, term avalik saun, Cloaca Maxima suur äravoolu kanal, suur maa alune kanalisatsiooni süsteem, nuumenid looduslikes objektides sisalduvad hinged või väed Rooma religioonis, laarid - Rooma maja, perekonna ja ristteede kaitsejumalad, kellele toodi ohvreid, geenius perekonna kaitsevaim Rooma religioonis, preester riigiametnik ja kiriku vaimulik, keda valiti ametisse eluks ajaks, pontifex maximus riigi ülempreester, sibülliraamatud ennustusraamatud, metseen rikasisik, kes toetas Rooma kultuuri ja kunsti, oraator kõnemees, res publica Rooma riigikord, kus valitsemisest võttis osa peaaegu kogu rahvas, hiljem tähistas vabariiklikku
Marduk oli Babüloonia linna kaitsejumal. Jumalate hierarhia tipus oli kolm meesjumalat (ühiskonna peegelpilt). 1) taevajumal, jumalate is Anu (sumeri keeles An) 2) tuule-, tormi -, vihma- ja piksejumal Enlil (sumeri keeles Bel) oli eelmise poeg. On maailma looja ja kõpla leiutaja. 3) sügavuste jumal (isand) Ea (sumeri keeles Enki). Tähtis osa oli ka taevakehadel: 1) kuujumal Sin; päikesejumal Šamaš. Lisaks veel: 1) Jumalanna Ištar oli viljakuse kehastaja; 2) tähtsad olid ka linna kaitsejumalad Nt Babüloni Marduk. Mesopotaamia rahvad ei pööranud suurt tähelepanu sellele, mis tuleb peale surma. Usk oli pragmaatiline: jumalaid tuli austada selleks, et nad suhtuksid inimestesse hästi. Mesopotaamiast pärineb ka maailma esimene veeuputusemüüt, mis kõneleb jumalate poolt saadetud uputusest ning inimkonna ja loomariigi pääsemisest (Gilgameš). Teadus Olulisim kirjandusžanr oli kangelaseeposed-lugulaulud muistsetest kangelastest ja valitsejatest, kelle saavutustele
Libera II- jumalanna Silvanus metsade ja niitude jumalus (silva- mets lad. k) Terminus põllupiiride kaitsejumalus, piiride nihutaja Faunus loomakasvatuse jumal (faunid meheliku seksuaalsuse kaitsjad) (TÕESUU - KUI VALETAD, JÄÄD KÄEST ILMA!) (Magna mater suur ema) Mars märts! Venus armastusjumalanna, villjapuude jumalanna Viljakusjumalatele peeti palju pidusid Kaitsevaimud Maanid esivanemate vaimud Penaadid penates, aida- või sahvrivaimud Laarid inimeste kaitsejumalad (Meestel pidid olema lapsed muidu teises maailmas polnud kellelgi ohvreid toomas) Leemurid järglasteta surnud hingest saanud kuri vaim Geeniused inimestegeeniused Genius loci kohtade kaitsevaim Dii indigetes vanad kodumaised jumalad Dii novensiles laenatud jumalad (nende auks ei tohtinud tuua veriseid inimohvreid) (Viirukipalmide põletamine....?) Dii maiores suured jumalad Dii minores 1) Jupiter(äikese- ja peajumal) Mars(sõjajumal) Quirinus(kaitsejumal) 6
Saare- ja mandrikeltide vahel mõningased erinevused. Marne jõgi (e Dea Matrona; Ema Jumalanna) viljakusega seotud jumaluse asupaik. Anu, Danu, Dana, Don erinevad nimekujud vanadel keeltel sama vetejumala jaoks. Võimalik, et ka Donau jõgi sai selle järgi nime. Jõejumalanna Ritona (raviomadustega, austati templis, Tieris, Lõ-Sm). Levinud ohvriandide allikatesse heitmine (Shield of Battlrsea). Kõige suurem osa jumalaid oli hõimude kaitsejumalad. Loomad, linnud, kalad. Teatud loomade austamine levinud igal pool: lõhe, metssiga, sookurg olid levinud juba 1. saj e.m.a. Teine aastatuhat e.m.a Urniväljade ajastu (1500-800 e.m.a) veelindude austamine väga tähtis: nt kormoran, kes veab päikesekettaga kaarikut; part päikeseratta kõrval või päikesekettaga paadi vedaja. Iirimaal luiged; rongad, varesed. Haigur ja sookurg kuni 3000 a e.m.a (Caesar on kirjutanud: britid arvavad, et
Teine oli tütarlaps uhkes volditud, rikkalikult kaunistatud rõivastuses kore. 5. saj. alguses e. Kr. toimus kreeka plastikas murrang. Inimkeha kujutamises saavutati täielik kindlus ja vabadus klassikalise ajastu kujudes puudub tardumus, on ületatud arhailisele skulptuurile omane skemaatilisus, inimfiguurid muutuvad loomulikumaks ja omandavad sellega ühes rikkama ideelise sisu. Skulptuuri põhitemaatika: poliste kaitsejumalad ja kangelased, olümpiavõitjad; loodi hauakujusid ja kaunistati templeid reljeefidega. Looduslähedase laadi saavutamisele aitas kaasa nõjajala-probleemi e. kontraposti lahendamine kujudes on keha raskus kantud ühele jalale (nn. nõjajalg), teine jalg on lõdvaks jäetud. See muutus võimaldas luua ka keerulisi liigutusi tegevaid figuure. Üks kuulsamaid nendest oli Myroni "Kettaheitja". Hellenistlikus plastikas hakati peatähelepanu pöörama inimlikele
Vana Rooma usundi vanima kihistuse moodustab talupoja usund, milles olid olulised igasugused maaharimisega seotud jumalused, nt Ops maa, ta oli vilja jumalanna, hiljem rikkuse jumalanna, oluline oli nt veel viljakuse jumal Liber, keda hiljem samastati Dionysosega, oluline oli veel metsade põldude jm kaitsja Silvanus ning loomakasvatuse ja põllutööde kaitsja Faunus. Oli ka olulisemaid olendeid, keda saab tuua kahte gruppi: laarid ja leemurid. Laarid on kaitsejumalad, kaitsevad maju, perekondi ning nende kujusid hoiti majades sees spetsiaalsetes kapikestes. Leemurid on halvad olendid, surnute hinged, kellest arvatakse et neil on mingi põhjus tulla elavaid kiusama, nende tõrjumiseks või lepitamiseks peeti lemuria püha. Peale surnute hingede oli kurje vaime veel, üheks neist nt palaviku haldjas Febris. Rooma vanimateks peajumalateks on jumalate kolmik: Jupiter, Mars ja Quirinius. Jupiter oli algselt taeva ja valguse
paatos. Tema kõned polnud lugemiseks, vaid vahetuks mõjutamiseks kuulajale. 52. Klassikalise ajastu kujutav kunst Skulptuur. 5. saj. alguses e. Kr. toimus kreeka plastikas murrang. Inimkeha kujutamises saavutati täielik kindlus ja vabadus klassikalise ajastu kujudes puudub tardumus, on ületatud arhailisele skulptuurile omane skemaatilisus, inimfiguurid muutuvad loomulikumaks ja omandavad sellega ühes rikkama ideelise sisu. Skulptuuri põhitemaatika: poliste kaitsejumalad ja kangelased, olümpiavõitjad; loodi hauakujusid ja kaunistati templeid reljeefidega. Looduslähedase laadi saavutamisele aitas kaasa nõjajala-probleemi e. kontraposti lahendamine kujudes on keha raskus kantud ühele jalale (nn. nõjajalg), teine jalg on lõdvaks jäetud. See muutus võimaldas luua ka keerulisi liigutusi tegevaid figuure. Üks kuulsamaid nendest oli Myroni "Kettaheitja" e. "Diskobolos" (algselt pronksist, säilinud roomaaegsete marmorkoopiatena).
annaabi.ee 
