Hõõrdkeevitus on suhteliselt uus liitmise tehnoloogia, mis leiutati aastal 1991 TWI (The Welding Institute) poolt. Protsess toimub tavaliselt temperatuuril 0,8 materjalisulamistemperatuuri ning liitmine saavutatakse piltlikult sepistamisega. Liidetavad materjalid on keevitamise jooksul jäigalt kinnitatud rakistusega. Keevitamine toimub silindrikujulise kulumatutööriistaga, mille otsas on väike sond. Protsessi juures pole tarvidust täitetraadile ning kaitsegaasile. Parameetrid, millega protsessi juhitakse on tööriista pöörlemiskiirus, liikumiskiirus kui ka tööriista mõõtmed ning selle allasurumisjõud. Pöörlev tööriist surutakse liitesse kuni õlg kontakteerub detaili pinnaga. Tööriista pealesurumisest ning selle pöörlemisest põhjustatud hõõrdumise tagajärjel tekkiv soojus põhjustab liidetavates detailides viskoosse-plastilise olukorra, mis on eelduseks liite tekkimisele
murdosaks kuni 500 °C ja langeb seejärel kiiresti. Seadme poolt avaldatav suur surve ja hõõrdekuumus, mille mõjul metall seguneb, pressivad ühenduspinnad kokku, moodustades ühtlase struktuuri tippkvaliteediga ühenduse. Hõõrdkeevitus muudab töökeskkonna oluliselt meeldivamaks. Ei mingeid keevitusleeke, suitsu ega osooni teket. Samuti puudub vajadus terasharjamise, lihvimise ja vahepealse tilgapuhastamise järele. Protsessi juures pole tarvidust täitetraadile ning kaitsegaasile. Parameetrid, millega protsessi juhitakse, on tööriista pöörlemiskiirus, liikumiskiirus kui ka tööriista mõõtmed ja selle allasurumisjõud. Sele 1. Höördkeevitus 3 3. Protsessist Pöörlev tööriist surutakse liitesse kuni õlg kontakteerub detaili pinnaga. Tööriista pealesurumisest ja pöörlemisest põhjustatud hõõrdumise tagajärjel tekkiv soojus põhjustab
Hõõrdkeevitus (FSW Friction Stir Welding) on suhteliselt uus liitmise tehnoloogia, mis leiutati aastal 1991 TWI (The Welding Institute) poolt. Protsess toimub tavaliselt temperatuuril 0,8 materjali sulamistemperatuuri ning liitmine saavutatakse piltlikult sepistamisega. Liidetavad materjalid on keevitamise jooksul jäigalt kinnitatud rakistusega. Keevitamine toimub silindrikujulise kulumatu tööriistaga, mille otsas on väike sond (probe). Protsessi juures pole tarvidust täitetraadile ning kaitsegaasile. Parameetrid, millega protsessi juhitakse on tööriista pöörlemiskiirus, liikumiskiirus kui ka tööriista mõõtmed ning selle allasurumisjõud. 20 Pöörlev tööriist surutakse liitesse kuni õlg kontakteerub detaili pinnaga. Tööriista pealesurumisest ning selle pöörlemisest põhjustatud hõõrdumise tagajärjel tekkiv soojus põhjustab liidetavates detailides
Voolikud jaotatakse kolme rühma: esimesse - atsetüleeni, propaan- butaani ja majapidamisgaasi voolikud rõhuga kuni 617,8 kPa; teise - vedelkütuse voolikud rõhuga kuni 617,8 kPa; kolmandasse - hapnikuvoolikud rõhuga kuni 1961 kPa (20 kgf/cm 2). Voolikute läbimõõt on 5, 6, 8 mm ja suuremad ning värvitakse välispind vastavalt otstarbele: punane - atsetüleen, oranž - majapidamisgaas ja propaan-butaan; kollane - vedelkütusevoolik; sinine - hapnikuvoolik ja must – kaitsegaasile. Kuna gaasid reageerivad erinevalt voliku kummiga, on voolikute valmistamisel arvestatud neid omadusi. Sellepärast on tähtis kasutada alati vastavale gaasile ettenähtud voolikuid. Seega hapnikuvoolikut ei tohi kasutada atsetüleeni juhtimiseks ega atsetüleenivoolikut vedelgaasi juhtimiseks jne. Voolikute liited reduktorile ja põletile. Hapniku Atsetüleeni
annaabi.ee 
