Leidsid 7 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kaitse Eestis: Karu ei ole Eestis kaitse all olev liik. ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
karude, aastaste, poega, aastastel, koopas, marjad, ajada, poegade, vanust, taimestik, suuremates, eluala, talviti, magab, sambla, materjaliga, eluviisiga, joostes, karusid, emased, isaste, emaste, emakaru, vindi, segamini, kaugemalt, ringis, suremus, pereelu, maist, veebruaris, tiinus, sündides, orava, toidulaud, rohttaimed, vahetevahel, põdradambadKlass: Imetajad Mammalia Selts: Kiskjalised Carnivora Sugukond: Karulased Ursidae Perekond: Karu Ursus Liik: Karu VÄLIMUS Karu on suur, tugev, kohmakas loom, keda katab pikk ja tihe karvastik. Eriti pikad karvad kasvavad turjal, sabajupp on karvade sees peidus. Karvastiku värvus varieerub pruunikaskollasest mustjaspruunini. Vanemad karud on heledamad, valge kurgulaik esineb põhiliselt noortel. Isakaru on märksa suurem kui emane .Eesti karude kaal jääb ilmselt 90200 kilo vahele. Karude kehakaal muutub aasta jooksul isegi kuni 20% taliuinaku tõttu. ELUPAIK Karu eelistab elada põhiliselt suuremates metsamassiivides, milles on tuule poolt mahalangetatud puid ja milles leidub rabalaike. Meist põhjapool ulatub eluala tundrateni. Avamaastikul vajab ta mõningast tihedat taimestikku, kus end päeval varjata. Harilikult elab 3
Nagu teistelgi karulastel, on pruunkarul lühike juppsaba. Saba on tal lühike ja karvade sisse peitunud. Karule on iseloomulik see, et kõndimisel toetub ta kogu tallaga nagu kõik karulased, ta on tallalkõndija. Selle poolest sarnaneb ta ka inimesega. Tema käpad on suured, laiad ja jõulised. Esi- ja tagakäppadel on kummalgi viis varvast, mis lõpevad kuni 8 cm pikkuste mittesissetõmmatavate küünistega. Jämedaid küüniseid kasutab karu toidu haaramiseks, kaevamiseks, ronimiseks ja poegade kaitsmiseks. Nagu kõigil karulastel, on pruunkarul raske, massiivne pea esileulatuva koonuga. Kõrvad on eemalseisvad ja ümarad, silmad väga väikesed. Kukal on lühem kui jääkarul. Poegadel on kaela ümber valge krae, mis vahetevahel on säilinud ka vanaloomadel. Tal on võimsad lõuad arenenud hammastega. Hambad on tal nürid nagu kõigil, kes söövad nii taimset kui ka loomset toitu. Jäävhambad koosnevad 42 hambast
Veel leiab teda peale Ida-Euroopa Siberist ja Skandinaavia poolsaarelt ning Põhja-Ameerikast. Eestis mandriosas on ta üsna tavaline loom, kelle arvukus on ca sajandi lõikes tunduvalt suurenenud. Karu on tippkiskja, keda ohustab ainult inimene. Üldiselt domineerivad pruunkarud teisi karusid kellega neil elupaik kattub. Karu vanuse määramiseks kasutatakse tema tagakäpa suuruse vaatlemist. 9 kuni 18 kuu vanustel poegadel on jälje pikkus 13-14,5 cm. 2,5 aastastel 16 cm. 3,5 kuni 4,5 aastastel 18- 19,5 cm ja umbes 5-aastastel kuni 22 cm. Suurte ja vanade isakarude jäljed võivad olla kuni 30 cm pikad. Tagajalgadele tõustes võib olla suure karu pikkus ligi 3 meetrit. Tema käpad ei saa käies poriseks, sest karvutud tallaalused on isepuhastuvad. Karude nägemine on halb, kuulmine keskmine ja haistmine on väga hea, selle eesmärgiga nad end ka tagakäppadele ajavad (mitte ründamiseks). 1 Pruunkaru alamliigid
ELUPAIK: PRUUNKARU ELAB PÕHILISELT SUUREMATES METSAMASSIIVIDES. AVAMAASTIKUL VAJAB TA MÕNINGAST TIHEDAT TAIMESTIKKU, KUS END PÄEVAL VARJATA. HARILIKULT ELAB TA KÕRVALISTES, RASKESTI LIGIPÄÄSEVATES METSADES. TALVITI KARU MAGAB MAAPINNAORVAS VÕI –KOOPAS, MILLE TA VOODERDAB OKSARAAGUDE, SAMBLA VÕI MUU KUIVANUD TAIMSE MATERJALIGA ELUVIIS: KARU ON PÕHIMÕTTELISELT ÖISE ELUVIISIGA, PÄEVAL LIIGUB KARU SIIS KUI TEDA HÄIRITUD. SÜGISEL, KUI MARJAD ON VALMINUD, SIIS VÕIB TEDA TIHEDAMINI KA PÄEVAL NÄHA. SEGAMINI VÕIB AJADA: EESTIS TEDA VEAVALT KELLEGAGI SEGI VÕIB AJADA. KUI SIIS EHK AINULT KAUGEMALT MÕNE SUURE JA TUMEDAT VÄRVI METSSEAGA. ELUIGA: LOODUSES ELAB KARU TAVALISELT 20-30. AASTASEKS. SUREMUS ON ERITI KÕRGE JUST ALLA ÜHE AASTASTE POEGADE SEAS. PEREELU: KARUD PAARITUVAD TAVALISELT MAIST KUNI JUULINI. POJAD SÜNNIVAD TAVALISELT JAANUARIS-VEEBRUARIS NING SUGUKÜPSEKS SAAVAD ALATES 5 ELUAASTAST.
talla- ja varbapäkki raske eristada (võrreldav villastes sokkides kõndimisel tekkinud jälgedega). Lihatoidulised, kuid söövad ka taimset toitu (marju, puuvilju). Peamiselt söövad putukaid, limuseid, pisiimetajaid, linnupoegi ja -mune, oravaid (eriti metsnugis), raibet. Nugised on üksikeluviisiga , peamiselt öise aktiivsusega kiskjad. Pesadega, milleks on puuõõnsus või endine röövlinnu või oravapesa, on nad seotud vaid poegade kasvatamise perioodil. Kivinugis (Martes foina) www.jahindusinfo.ee Jooksuaeg on juunis-juulis, kuna nugistel on kärplastele omane soikeperiood (latentne periood) munaraku arengus, sünnivad pojad alles järgmise aasta aprillis. Poegi ühes pesakonnas 2-4, pojad sünnihetkel pimedad ja abitud, emapiima saavad 2,5 kuud ning täielikult iseseisvuvad 6-kuuselt. Suguküpseks saavad aastaselt.
rajalt kõrvale. Tänu sellele on väga raske aru saada, mitu hunti on jälgi pidi liikunud. Võimuredel mängib huntide juures tähtsat rolli ja iga looma positsioon karjas tehakse selgeks juba kutsikapõlves. Suvel elavad poegi kasvatavad hundid paarides. Heidikutest loomad või ka üksikud "mässajatest" noored isased võivad elutseda eraklikult. Hunt on monogaamne loom, paarid püsivad kogu elu. Ka poegade eest hoolitseb hundipaar koos. Kokku saadakse sügisel, et siis juba veidi vanemaks saanud kutsikatele jahipidamist õpetada. Sigimine - Huntide jooksuaeg on jaanuaris-veebruaris. Emahundi ellujäävate järglaste hulk sõltub toitumistingimustest, asustustihedusest ja tema positsioonist karjas. Juba märtsi lõpus jäävad hundid paiksemaks ning pöörduvad pesapaika-suvekorterisse. Pesaks valitakse võimalusel veekogu läheduses vana rebase- või kährikuurg
tõstavad üles oma käpa, kui näevad otsitud objekti. Seisvad linnukoerad ehk kanakoerad setterid, linnukoerad. Iiri ja inglise setter turjakõrgus 50-60cm, keskmise suurusega koerad. Saksa linnukoer üle keskmise 60-70cm. Liikumaajavad linnukoerad e spanjelid madalakavulised vene spanjel ja inglise kokerspanjel ning keskmise kasvuga inglise springerspanjel on jahikoerad, kelle ülesanneteks on jahimehe püssi laskeulatuses joosta ja kõik leitud ulukid liikuma ajada. Koer toob latud uluki kütile kätte. Toovad linnukoerad e retriiverid keskmise suurusega kuldne, labradori ja siledakarvaline retriiver. Tegutseb alles peale lasku, haistab surnud või vigastatud ulukit. JAHIPIDAMISVIISID: Ajujaht Eestis peetakse põhiliselt põdrale, muidu suurulukitele üldiselt ka hirved ja metssiga. Enne jahile minemist tuleks teha eeluuring, et palju jahipiirkonnas üldse loomi on. Kollektiivjaht
annaabi.ee 
