Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Kaitse Eestis: Karu ei ole Eestis kaitse all olev liik. - sarnased materjalid

karude, aastastel, poegade, vanust, taimestik, marjad, vahetevahel, lambad, toidulaud, tegevusega, orava, rohttaimed, väljaheited, muld, ümberpööratud, raiumine, kuulmine, emased, eluviisiga, magab, talviti, materjaliga, ringis, veebruaris, suuremates, emakaru, vindi
thumbnail
19
doc

Eesti taimkate ja taimestik kordamine

Palünoloogilise meetodiga on saadud suurem osa teabest taimestiku ja taimkatte arengust Eestis ning neid andmeid kasutavad omakorda loomastiku ja inimasustuse uurijad. * Seemned ja viljad, samuti puitunud taimeosad, aga ka lehtede jt. taimeorganite makrojäänused. * Võimalik liiki üsna täpselt määrata * Turbasse või järvemutta satuvad peamiselt vee- või sootaimed, * Peaaegu täielikult puuduvad aga kuivemate alade rohttaimed. Vahel säilivad söestunud viljaterad. Proovide vanust määratakse põhiliselt radiosüsiniku meetodil, viimase aastatuhande puidu puhul ka dendrokronoloogia abil (Eestis ulatub skaala aastasse 916). Radiosüsiniku (14C) meetodit absoluutse vanuse määramisel rakendati Eestis alates 1959. aastast Tartus zooloogia ja botaanika instituudis. Radioaktiivne süsinik tekib atmosfääris pidevalt kosmilise kiirguse mõjul, taimed omastavad need fotosünteesil koos mitteradioaktiivse süsinikuga. 14C hakkab pärast teket lagunema

Bioloogia
13 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Pruunkaru

nende vastseid, mitmete teiste putukate tõuke). Hea meelega söövad ka mett koos kärgedega. Sigimine Jooksuaeg on enamasti aprillist juulini. See on nii pikk muutuva pikkusega latentsperioodi tõttu. Tiinus vältab tavaliselt 7...9 kuud. Pojad sünnivad jaanuaris. Ühes pesakonnas on tavaliselt 1...2 (harva kuni 5) abitut poega. Areng Poegade silmad avanevad ühe kuu vanuselt. Imetatakse poegi 4...5 kuu jooksul. Esimese talve veedavad pojad emasloomaga koos. Täielikult iseseisvuvad noored loomad peale kolmandat eluaastat. Suguküpsus saabub neljandal või viiendal eluaastal. Maksimaalne eluiga küündib viiekümne aastani. Koht Karu on tippkiskja, keda ohustab ainult inimene. ökosüsteemis

Bioloogia
25 allalaadimist
thumbnail
34
docx

Eesti imetajad eksami kordamismaterjal

Eestis kultuurmaastik Sigimine Jooksuaeg on Jooksuaeg on veebruaris, 30-10 veebruar-märts, poega, tiinus kestab tiinus kestab 60 55-65 päeva (aprill) päeva, pesakonnas võib poegi olla 4-10, max 18 (aprill) Toitumine Põhiliselt väikestest Marjad, konnad, loomadest/närilistest putukad (konnad, linnud ja (vihmaussid), nende munad, maod, väikesed närilised, jänesepojad, kanalised (metsised, metskitsetalled) tedred). Loomade arvukust on mõjutanud oluliselt naised ehk karusnaha mood. 18ndadel oli karusnahk väga moes ning sel ajal langes väikeste koerte arvukus suurelt. Praeguseks on hävitatud väikeste

Bioloogia
27 allalaadimist
thumbnail
98
docx

Kogu keskkooli bioloogia konspekt

Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate asjade bioloogia distsipliinide vahel ning põ

Bioloogia
202 allalaadimist
thumbnail
58
doc

Kogu Looduselustiku materjal EKSAMIKS

Lamminiidud ehk luhad– lõuna- ja kesk-Eestis väga palju, rannikualadel üldse mitte Puisniidud – lamminiitude ja rannaniitude levikuala vahepeal Looniidud ehk alvarid – rannikualadel Soostunud niidud ja pärisaruniidud – üle Eesti Soontaimede liigirikkus erinevates niidutüüpides. Puisniit – kokku 600, neist kaitsealused 56 Loopealne – 270 , neist 30 Lamminiit – 350, neist 22 Rannaniit – 390, neist 34 2. Niidutüübid. Niitude iseloomustus, levik, taimestik, linnustik. Alvarid ehk looniidud- Mullakihi tihedus kuni 20cm (õhuke), Sademete vähesuse korral kuivavad nad aluspõhjani läbi. Sellele aitavad kaasa õhuke mullakiht, hõre taimkate ja tuultele avatud maastik. Levik Läänemere saartel ja Lääne- ja Põhja-Eesti rannikualal. Taimestik: -puurinne: üksikuid mände -põõsarinne: üksikud või rühmitunud kadakad -rohurinne: madal ja vaheldusrikas, aasta jooksul väga muutlik, sõltudes peamiselt niiskustingimustest. Loomastik:

Bioloogia
29 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Eksami kordamisküsimused

Arvukus Eestis: 1980 u 70000 isendit, aastakümne paiku isegi 100 000. 20.saj viimasel aastakümnel arvukus oluliselt langes. Enamik kunagistest elupaikadest on ondatravabad. Toitumine: Taimtoiduline, kuid talvel ning toidu vähesuse korral sööb ka loomset toitu. Pilliroog, järvekõrkjas, tarnad, hundinui, limused. Sigimine; Monogaamne. Sigimine algab kui veekogud jääast vabanevad ning kestab kuni sügiseste külmade saabumiseni. Suve kestel poegivad 2-3 korda. Poegade arv 7-9. Tiinus 25-26päeva. Probleemid: ei tekita probleeme.. vist liiga väike selleks. Lubatud jahiviisid ja aeg: mõrra, piirdevõrgu ja püünirauaga või varitsus- ja hiilimisjahina 1.okt-28.veeb. Ei kütita eriti, ei oma väärtust. Kobras (Castor fiber) ­ Selts: närilised Sugukond: kobraslased Välimus: 20-35kg, Euroopa suurim näriline. 2 pikka oranzi lõikehammast. Hambaid 20. Tihe ja pehme tugev nahk. Väga tihe ning pehme aluskarv ja karmim ning pikem pealiskarv

Ulukibioloogia ja jahindus
239 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Mõistete seletav sõnastik (pikk)

Mõistete seletav sõnastik Abiootilised (keskkonna)tegurid ­ organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Adaptatsioon, adapteerumine ­ organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust ­ kohastumust. Aerotank ­ aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi s�

Bioloogia
95 allalaadimist
thumbnail
31
odt

ETOLOOGIA II moodul KONSPEKT

(vigastuse vältimiseks, kiiremaks parandamiseks), suurendab glükoosi taset veres, pärsib seedimist (pole konkreetselt ellujäämisega seotud) Käitmuslikud vastused hirmule · 1. Peatu, vaata, kuula - meie käitumislik reaktsioon väga adaptiivne (kas vahime või põgenemine, aitab säästa meie neere) · 2. Kiskja märkab meid o Põgenemine (eelistatum) o Asume võitlusse (nt poegade kaitsmiseks) o Vahetevahel teeseldakse ka surnut (nt opossum, linnud, haned) Kui kiskja tunnetab, et saakloom on surnud, siis kiskja matab selle looma maha Tihtipeale surnumängimine kiskjale mõju ei avalda Ürgne instinkt: passiivse seisundi teesklemine päästab elu Mis tekitab hirmu? · Kiskjad o Kaitsemehhanismiks põgenemine, surnu teesklemine, võitlemine · Looduskatastroof (nt metsapõleng)

Etoloogia
122 allalaadimist
thumbnail
40
docx

Eluslooduse eksami kordamine

leidub haruldusi. · Putukad ­ väga rikkalik fauna (herbivoorid, röövputukad, parasiidid, ksülobiondid), mis oleneb taimestiku koosseisust ja koosluse üldisest struktuurist, kasutusviisist. · Linnustik ja väikeimetajad ­ eriomased liigid puuduvad. Rikkalik toidubaas, leidub pesakohti. Võib leida haruldasi liike. Puiskarjamaa, karjatatav mets: Erinevused puisniidust: · Liigivaesem ­ loomad söövad liigispetsiifiliselt taimi, tallavad, nitrofiilne taimestik (+ hulgaliselt loomsete jäätmetega seotud seeni, putukaid); · Vähe põõsaid, puude järelkasvu (eriti lehtpuid) ­ tallamine, söömine; · Võsastub mahajätmisel tavaliselt kiiremini ­ nitraadirohkus, lünklik rohukamar. Puisrohumaade taimkatte muutused majandamise lakkamisel: · rohustu muutumine kõrgeks, lopsakaks ja liigivaeseks (jäneskastik, sinihelmikas, angervaks jne); 6

Bioloogia
16 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

Pruunkaru

 ELUPAIK: PRUUNKARU ELAB PÕHILISELT SUUREMATES METSAMASSIIVIDES. AVAMAASTIKUL VAJAB TA MÕNINGAST TIHEDAT TAIMESTIKKU, KUS END PÄEVAL VARJATA. HARILIKULT ELAB TA KÕRVALISTES, RASKESTI LIGIPÄÄSEVATES METSADES. TALVITI KARU MAGAB MAAPINNAORVAS VÕI –KOOPAS, MILLE TA VOODERDAB OKSARAAGUDE, SAMBLA VÕI MUU KUIVANUD TAIMSE MATERJALIGA ELUVIIS: KARU ON PÕHIMÕTTELISELT ÖISE ELUVIISIGA, PÄEVAL LIIGUB KARU SIIS KUI TEDA HÄIRITUD. SÜGISEL, KUI MARJAD ON VALMINUD, SIIS VÕIB TEDA TIHEDAMINI KA PÄEVAL NÄHA.  SEGAMINI VÕIB AJADA: EESTIS TEDA VEAVALT KELLEGAGI SEGI VÕIB AJADA. KUI SIIS EHK AINULT KAUGEMALT MÕNE SUURE JA TUMEDAT VÄRVI METSSEAGA.  ELUIGA: LOODUSES ELAB KARU TAVALISELT 20-30. AASTASEKS. SUREMUS ON ERITI KÕRGE JUST ALLA ÜHE AASTASTE POEGADE SEAS. PEREELU: KARUD PAARITUVAD TAVALISELT MAIST KUNI JUULINI. POJAD SÜNNIVAD TAVALISELT JAANUARIS-VEEBRUARIS NING SUGUKÜPSEKS SAAVAD ALATES 5 ELUAASTAST.

Loodus
5 allalaadimist
thumbnail
150
docx

Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013

Bioloogia Riigieksam 24.05.2013 Eluslooduse ühised tunnused Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 1. Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on v

Bioloogia
209 allalaadimist
thumbnail
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

kehade. Selline uus inimese füüsiline keha muudab ainelisest maailmast sõltumatuks. Näiteks inimese põhivajadused nagu toit, jook, magamine, eluase jne ilmnevad ainult siis, kui inimene omab bioloogilist keha. Kuid vajadus nende järele kaob, kui inimene eksisteerib energiaväljana. Seni aga võimaldab just majandustegevus tagada inimeste põhivajadusi teenuste ja kaupade vormis. See tähendab seda, et majandusliku tegevusega võimaldatakse inimestele teenuste ja kaupade jaotust, tootmist, vahetust ja tarbimist. See on tänapäeva maailma üks üldisemaid ja levinumaid inimtegevuse liike. Igasuguse riigi rahva elatamise ja arengu võimalusi võimaldab just riigi majandus. Riigi majandus hõlmab väga paljude inimeste tegevusalasid. Nendeks võib olla näiteks inimeste hariduse tagamine, elamute ülesehitamine ja nende kütmine, arstiabi võimaldamine, kultuuri toetamine, inimeste toitmise ja rõivaste tagamine jne

Üldpsühholoogia
113 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Laanemets

elavad hundid kindlal maa-alal, mille piire pidevalt kontrollitakse ja märgistatakse kutsumata külaliste eest. Suurtele sõralistele peetakse jahti terve karjaga. Ajujahi taktika kasutamisel on osa karja liikmetest jälitaja rollis, teine osa aga varitseb parajat hetke ründamiseks. Hundi saakloomade hulka kuuluvad veel jänesed, temast väiksemad kiskjad, sageli ka konnad, hiired, putukad ja linnumunad. Hundikari suudab maha murda ka karu. Poegade kasvatamisega tegelevad isa- ja emahunt koos. Pesa rajatakse varjulisse, raskest ligipääsetavasse kohta veekogu lähedale. 2...9 mustjaspruuni kutsikat sünnib aprilli alguses. Lisaks piimale toidetakse poegi ka poolseeditud lihaga, mille vanemad pesa juures välja oksendavad. Suve algul hakatakse pesasse tooma ka elustoitu, et pojad saaksid keerulist saagipüüdmist ja murdmist harjutada.

Bioloogia
69 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Ökoloogia eksam

Veeringe- so. Vee pidev ringlemine Maal Päikeselt saadava energia ja raskusjõu mõjul ning organimside vahendusel. Enamik maailmamere pinnalt aurunud vett kondenseerub ja langeb sademena merre tagasi-see on väike okeaaniline veeringe. Ülejäänu kannab atmosfääri üldine tsirkulatsioon mandritele. Seal sademeina maha langevast veest moodustab osa pindmise äravoolu, osa infiltreerub mulda. Mullast satub osa vett põhjavette , osa aurub, olulise osa kasutab taimestik. Äravooluna maailmamerre naasev vesi suleb suure globaalse veeringe. Evapotranspiratsioon-taimkattega maapinna üldaurumine. Veeringe koosneb kolmest põhilisest osast: · Pinnavool-vesi saab osaks pinnavetest · Aurumine, transpiratsioon-vesi imendub mulda, kus teda hoitakse kapillaarjõudude poolt kinni, seejärel satub aga mulla pinnalt aurudes atmosfääri tagasi, või siis imetakse vesi taimede poolt ning seejrel aurub taimede pinnalt

Ökoloogia
342 allalaadimist
thumbnail
37
pdf

Sooteadus

Sooteadus MI. 0920 3,0 EAP 1. Sood ja sooteadus 2. Soode mõiste ja levik 2.1. Soo ja turba mõiste 2.2. Soostumist ja soode teket mõjutavad tegurid 2.3. Soode levik maailmas 2.4. Sood maastiku osana ja ökosüsteemina 3. Eesti soode ökoloogiline iseloomustus 3.1. Soostumist põhjustavad tegurid 3.2. Soode arenemiskäik 3.3. Veereziim soodes 3.4. Turvas, turbaliigid ja -lasundid 3.5. Soode levik Eestis 4. Eesti soode üldine liigitus ja iseloomustus 4.1. Madalood 4.2. Siirdesood 4.3. Rabad 5. Aineringe sookooslustes 6. Soode kasutamine 6.1. Kasutamise võimalused 6.2. Soode kasutamine metsakasvatuses 6.2.1. Liigniiskuse tunnused, pahed ja põhjused 6.2.2. Melioratsiooni mõiste ja liigid; metsaparanduse objektid 6.2.3. Kuivendusviisid, nende valik 6.2.4. Kuivendusvõrgu ja kuivendussüsteemi mõisted ja koosseis 6.2.5.

Geoloogia
94 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Kordamisküsimuste vastused

5 Veeringe- vee pidev ringlemine Maal Päikeselt saadava energia ja raskusjõu mõjul ning organismide vahendusel. Enamik maailmamere pinnalt aurunud vett kondenseerub ja langeb sademena merre tagasi- see on väike (okeaaniline) veeringe. Ülejäänud kannab atmosfääri üldine tsirkulatsioon mandritele. Seal sademetena maha langevast veest moodustub osa pindmise äravoolu, osa infiltreerub mulda. Mullast satub osa vett põhjavette, osa aurub (evapotranspiratsioon), olulise osa kasutab taimestik (transpiratsioon). Äravooluna maailmamerre naasev vesi sulgeb suure (globaalse) veeringe. 6 7 24. Happesus (pH) ja soolsus kui ökoloogilised faktorid. 8 25. Päikesekiirgus, temperatuur, sademed, niiskus kui ökoloogilised faktorid. 1 26. Biootiliste ja abiootiliste faktorite koostoime. Ökoloogiliste faktorite mõju organismile. 2 27. Liebigi miinimumseadus. Tolerantsuse seadus (Shelfordi seadus). Mitscherlichi, Walteri-Aljohini seadused. 3 28. Eurütoop, stenotoop. 4 29. Bioindikatsioon

Ökoloogia
313 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Eesti elustik ja elukooslused

Turba paksus enam kui 30 cm, õhemaga nim soostunud aladeks. Levik 3 % maismaast, kõige enam okasmetsade levikualal parasvöötmes. Pindalalt on soid kõige enam Kanadas, siis Venamaal. Soostumise järgi :Soome31%. Eesti21% Iirimaa17%. Rootsi16% Kanada14% Indoneesia13,6% TEKE- järvede kinnikasvamine, maismaa soostumine. Kergesti lagunevad- sõnajalad; Keskmiselt ­ tarnad, villpead; Raskesti ­ turbasamblad, puhmad (sookail, kanarbik) Soode tüübid Eestis, taimestik ja loomastik. Madalsoo -57%, madalamatel aladel,toitub mineraaliderikkast veest. Teke-vesi voolab lohku kokku;allikast ­ allikasoo;üleujutusala ­ lammisoo.Liigitus: Õõtsik- luha-, allikasood, lubjarikkad - ja liubjavaesed pärismadalsood. Taimestik: muda-, pudel, ümar- ja niitjas tarn, soopihl, ubaleht. turbasamblad, sirbikud Loomastik MADAL JA SIIRDESOOS:parm;ristämblik;rohukonn;rästik;sookurg, metskiur,tikutaja,põder

Hüdrobioloogia
54 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Pruunkaru

.............................................................................6 1. PRUUNKARU 1.1. Levila Karu oli levinud laiadel aladel Põhja-Ameerikas, Euraasias ja Põhja-Aaafrikas. Küttimise ja elupaikade hävitamise tõttu on karu paljudes piirkondades väljasurnud.Pruunkaru on Euroopas häviv liik. Näiteks Suurbritannias suri karu välja 10.sajandil, Saksamaal ja Põhja-Aafrika Atlase mäestikus 19. sajandil, Mehhikos ja suures osas Ameerika Ühendriikides 20.sajandil. Karude kogu arvuks maailmas hinnatakse 185 000 kuni 200 000.Neist elab Venemaal umbes 120 000 ja USAs 32 500. Eestis hinnati karude arvuks 2001.aastal 550 isendit. Eestis on karu laialt levinud mandril, kuid puudub saartel. 1.2. Välimus Ta on suur, massiivne, hele- või tumepruuni karvaga. Saba on tal lühike ja karvade sisse peitunud. Kõrvad ona tal ümarad ja laialiasetsevad, laup lai ja kõrge, koon tömp ja tugev ning silmad väikesed ja ümarad. Karvakate on tihe ja pikk. Poegadel on kaela

Bioloogia
21 allalaadimist
thumbnail
87
docx

Soome-ugri rahvakultuur

Maastikul on jumalate tegutsemisjäljed (nt Toorumi astumise jälg), mis aktualiseerivad rituaale ja seavad inimesi jumalate kaitse alla. Paljud handid elavad veel praegu oma põlistel klannimaadel, mida uskumuste järgi kaitsevad jumalad (Balalajeva, Wiget 1998). Handid usuvad kosmose kolmikjaotusesse (alumine, keskmine ja ülemine ilm), millest alumisel ja ülemisel on veel seitse tasandit. Kõrgeim jumalus on Numi Toorum, kellega toimub suhtlus tema poegade ja tütarde vahendusel, kes haldavad looduslikku maailma. Noorim poeg on metsajumal ja esineb karu kujul. Karu on hantidel püha loom. Pärast karu mahalaskmist nülitakse tal nahk koos peaga ja pannakse tuppa nurka. Et lepitada karu hinge, peetakse karupeied - ta ees lauldakse ja tantsitakse mitu õhtut. 20. sajandi algul olid karupeied tähtis religioosne ja meelelahutuspidu, 1930. aastatel aga keelustati ning tänapäeval peetakse neid väga harva.

Kultuurid ja tavad
31 allalaadimist
thumbnail
68
doc

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse - MÕISTED

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse  Assimilatsioon: ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Sünteesi käigus muudetakse ühendid endale omaseks. Protsessi toimumiseks on vaja energiat.  Dissimilatsioon: ainevahetuse osa, mille käigus keerulisemad ained lagundatakse lihtsamateks ühenditeks. Protsessis eritatakse ja antakse aineid ära. Protsessi käigus vabaneb energiat.  Taime ja looma põhilised erinevused TAIMED (hulkraksed LOOMAD päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ja kes kasutavad

Loodusteadus
36 allalaadimist
thumbnail
46
docx

Zoosemiootika

aktiivsust; võib leida ürgsematel sisalikel Paljud kalad on väga häälekad, nt konnkala. Veeloomad võivad lõhnu tunda kilomeetrite kauguselt. Sellest, mis meel on eriti hästi arenenud, annab tunda vastava aju osa suurus, nt hail suured haistesibulad, hästi arenenud otsaaju. Kalaliigid, kellel pole kokkupuudet oma marjaga, suhtuvad sellesse akvaariumis, kui ei saa edasi liikuda, kui toitu. Isane ogalik hoolitseb paarumise ja poegade eest, emane ainult koeb (võib ka olla, et mitu emast). Hoolitseb maimude eest päris pikka aega – hoiab koos, ajab nende poole hapnikurikast vett. Ka neid kalaliike, kus emane ja isane koos poegade eest hoolitsevad. Seega juba kaladest alates individuaalne äratundmine: kus tekib paarisuhe kahe isendi vahel, tekib ka oskus individuaalselt ära tunda (eristada üht konkreetset isendit kõigist teistest sama liiki isenditest.

Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse Kordamisküsimused EKSAMIKS · Assimilatsioon: ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Sünteesi käigus muudetakse ühendid endale omaseks. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. · Dissimilatsioon: ainevahetuse osa, mille käigus keerulisemad ained lagundatakse lihtsamateks ühenditeks. Protsessis eritatakse ja antakse aineid ära. Protsessi käigus vabaneb energiat. · Taime ja looma põhilised erinevused TAIMED (hulkraksed LOOMAD päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ja kes

Eesti taimestik ja selle...
341 allalaadimist
thumbnail
50
doc

Psühholoogia eksami materjal

See on nagu vastus Jungile, et ka Freud oskab kultuurist rääkida. "Tootem ja tabu" on üks näide sellest, kuidas ilus maja ehitatakse üles ainult ühele mõttele tuginedes. Freud võtab Darwini mõtte ürgkarjast selle raamatu aluseks. Meie eellased elasid sellises karjas, mida valitses kõige tugevam isane. Kõik emased kuulusid talle ja ülejäänud isased olid tema pojad. Freud väidab, et ühel suvalisel päeval tõstsid selle karja liikmed juhi vastu mässu. See on poegade mäss isa vastu ­ Oidipuse kompleksist tulenev. Nad tapsid oma isa ja sõid ta ära. Läks lahti meeletu orgia. Keegi ei tahtnud võtta üle juhi rolli. Freud väidab seda, et sellest sündmusest sai alguse ühiskond tänapäevases mõttes. Freudi loogika põhineb sellel, mis hakkas juhtuma. Kari hakkas välja mõtlema endale reegleid, mis takistaks edaspidi selliseid asju juhtumas. Esimene reegel oli see, et valiti mingi tootem ja see sümboliseeris seda kadunud karjajuhti

Psühholoogia
67 allalaadimist
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev...
238 allalaadimist
thumbnail
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit ­ selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda ­ 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
775 allalaadimist
thumbnail
31
pdf

Rakendusbioloogia õppematerjalid

võimalus ­ leida uusi ravimtaimi; Kultuurtaimede eellased ja lähedased liigid on ülioluline materjal sordiaretuses; Vahendeid kahjurite või umbrohtude tõrjeks; Otsene kasum ­ elusolenditest saab loomset, taimset toitu. Taimed, loomad ehituseks, maitseks, parkaineteks, värvi-ja vahaaineteks, määrdeõlideks, küttematerjaliks. Aga ka seente, bakterite, lülijalgsete tõrjevahenditeks. Oluline produkt, mida loodusest saadakse on kala, vetikad, parapähkel, marjad, küttepuud. Neid saavad intensiivselt majandatud riigid, nt USA. Saadakse ka ravimtaimi. Mida saaks ette võtta: Hävimisohus liike on võetakse kaitse alla; Haruldaste liikide elupaikade säilitamine; Kaitsealade rajamine; Osaliselt ka loomaaiad; Võitlus röövkaubandusega; Loodusvarade säästlik tarbimine. 7. Erosioon ja kõrbestumine Erosioon on peamiselt tuule või vooluvee toimel pinnase sette ärakanne, mis viib mulla viljakuse

Bioloogia
137 allalaadimist
thumbnail
83
doc

Bioloogia õpik 8. kl 2. osa lk 44-110

Nemad on olulised orgaanilise aine ümbertöötlejad. Selle tulemusel moodustuvaid anorgaanilisi aineid saavad taimed uuesti kasutada. Sedasi toituvad paljud ussid (nt vihmauss), vähikesed, ämblikulaadsed (nt lestad), putukad ja nende vastsed. Suur osa neist loomadest elab mullas või veekogu põhjamudas. Pilt ja alltekst: Vahemere maades ja Põhja-Aafrikas elav püha-sõnnikumardikas veeretab toiduvaruks sõnnikust kerakesi. Nendesse munevad nad ka munad, et kooruvatel vastsetel oleks toidulaud kohe kaetud. Vana-Egiptuses peeti seda putukat pühaks loomaks. * Mis tähtsus on ökosüsteemis sõnnikutoidulistel mardikatel? Teadlastelt Paljud sellised putukad ja nende vastsed, kes toituvad kultuurtaimedest, toovad inimesele suurt kahju. Kahjurputukatele on põld suurepärane toitumispaik ja seepärast hakkavad nad seal massiliselt paljunema. Nad vähendavad saagikust ja rikuvad saagi kvaliteeti. Igal aastal hävitavad kahjurid ligi 25 % maailma toidutaimedest

Bioloogia
89 allalaadimist
thumbnail
74
odt

Ökoloogia konspekt

Ökoloogia õppematerjal Mõisted Ökoloogia: Teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Biosfäär: globaalne kõigi ökosüsteemide kogum, Maa elusosa – suletud ja isereguleeruv süsteem. Ökosüsteem: Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos (eluskooslus) koos sellele omase biotoobiga (elu- või kasvupaigaga) moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Bioom: struktuuri ja funktsiooni poolest sarnaste ökosüsteemide kogumid Maal. Maismaa põhibioome 5, veebioome 2. Biotsönoos (kooslus): Mingit elu- või kasvupaika asustavate populatsioonide kogum. Floora (taimestik): mingil alal kasvavate taimede kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Fauna (loomastik): mingil alal kasvavate loomade kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Biodiversiteet (elurikkus): mingi ökosüsteemi taksonoomiliste üksust

Ökoloogia
28 allalaadimist
thumbnail
100
pdf

LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA

Kui toodangu hulk ei mõjuta kulusid, on tegemist püsikuludega e. fikseeritud kuludega. Mõned püsikulud on absoluutselt püsivad (amortisatsioon, intressikulu), teised (astmelis-püsikulud) on püsivad suhteliselt suures tegevusdiapasoonis, kuid kasvavad hüppeliselt teatud tegevusmahu saavutamisel (näiteks mittepõhitööliste palgakulu). Kõigi muutuvkulude ja püsikulude liitmisel saame kogukulu. 5. Juhitavad ja juhitamatud kulud Juhitavad kulud on sellised, mille suurust juht saab oma tegevusega kujundada. Juhitamatud kulud ei ole antud juhi võimkonnas kontrollitavad. 16 Pöördumatud kulud (sunk costs) on juba tehtud ja nende suhtes ei saa enam midagi ette võtta. Praegused ja tulevased otsused ei muuda, väldi ega vähenda neid Piirkulu (marginal cost) on kulu ühe täiendava toodanguühiku valmistamiseks

Ökoloogia
22 allalaadimist
thumbnail
86
pdf

Bakterid

Ainus sisenemisvärat on ninaneel. Kasutab patogeneesis komplemendi alternatiivse raja aktiveerimist. Vabanevad tsütokiinid hävitavad koroidpleksuse ühekihilise barjääri, mis annab bakterile suurepärase võimaluse ajju tungida. Liikvori jõudes ei saa mikrogliia makrofaagid enam temaga hakkama. NB! Erand! Eritab elusana LOSi keskkonda! Levik ainult suletud kollektiivides, levib õhu kaudu 30 cm kaugusele. Epidemioloogia. Kõrgeim esinemissagedus endeemiliselt alla viie aastastel (eriti imikutel!), kinnipidamisasutustes, komplemendi hiliste komponentide puudulikkuse korral. Lapsed on passiivselt esimesed 6 kuud immuunsed, polüsahhariidkonjugaatvaktsiin on olemas alla kahestele. Kandlus on kõrgeim lastel, noortel täiskasvanutel, madalamates sotsiaalsetes klassides ninaneelus aastaajast sõltumatult. Kandlus on tavaliselt mööduv, kaob pärast antikehade teket. Levinud üle maailma, enamasti põhjustab haigusi aasta kuivadel külmadel kuudel.

Bioloogia
74 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Bioomide kirjeldus

BIOOMID Polaarpiirkonnad. Piirid Arktikas: Arktikas 50. ja 70. laiuskraadi vahel ­ aasta soojema kuu +10 isoterm. Antarktikas ­ 50. ja 60. laiuskraadi vahel, pinnavee temp. +2 kuni -2 Mõisted: Igikelts ­ pidevalt külmunud olekus olev maapinnakiht. Polügonaalsood- tasandikuline sootüüp tundravööndis, kus korduva külmumise ja sulamise tagajärjel moodustuvad hulknurksed kõrgemad alad, mis on ümbritsetud lõhedest. Palsa ­ tundravööndi soodes esinev turvasmullaga kaetud ning jääläätse sisaldav 2-4 m kõrgune küngas. aapasood- metsatundras ja boreaalses metsavööndis esinev sookompleksi tüüp, kus keskosas domineerib märg madalsoo ning peenrad ja älved kulgevad enamasti pikkade ribadena pingod- polaarpiirkonnas esinev külmakerkeliselt moodustunud suur mitmekümne meetri kõrgune küngas, kus jäätuuma katab mineraalpinnas. termokarst- Termokarst ehk pseudokarst ehk glatsiokarst ehk ebakarst on igikeltsa lai

Biogeograafia
98 allalaadimist
thumbnail
18
doc

ÖKOLOOGIA kordamisküsimuste vastused 2012

1. Ökoloogia ­ aine, alajaotused; Teadus organismide ja nende keskkonna vahelistest seostest (biootiline, abiootiline KK) 1) Molekulaarne ökoloogia ­ (molekul) meetodile viitav. 2) Ökofüsioloogia ­ (molekul, organ, isend) uurib füsioloogiliste protsesside kohanemist vastavalt keskkonnale. 3) Antökoloogia ­ (isend) isendi suhted keskkonnaga. 4) Populatsiooniökoloogia, demökoloogia(demograafiline) ­ (populatsioon) 5) Sünökoloogia, kooslusökoloogia ­ (kooslus) 6) Süsteemökoloogia ­ (ökosüsteem) 7) Geograafiline ökoloogia ­ (bioom) 8) Biosfäroloogia ­ (biosfäär) 2. Ökoloogia põhimõisted ­ isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; Molekul Organ(organell) ­ taimel leht, nina Isend ­ organism · Unitaarsed organismid ­ Organismid, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. · Modulaarne organism ­ klonaalse paljunemise tulem

Ökoloogia
61 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Keskaja filosoofia

· Albert Suur · 354 - 430 Albertus Magnus · Üldiselt · u. 1206 -1280 · Augustinuse mõttetöös leiab tõusev kristlik kultuur · Üldist oma esimese kõrgfilosoofilise väljenduse. · Entsüklopeedilise harituse tõttu on teda nimetatud · Ta on "kristliku filosoofia" rajaja. ka "doctor universal'iseks". · Elu ja töö · Tema puhul on tegemist ühe suurejoonelisema · "Sa oled meid enese suunas loonud, ja rahutu on katsega ühendada üksikteadmisi ja kreeka meie süda, kuni see rahu leiab Sinus." filosoofiat. Confessiones. · Üldist · Augustinus kirjeldab oma "Pihtimustes" ( 13 · Albert kommenteerib Aristotelese teosei

Filosoofia
59 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun