arvukaid oaase. See kõrb põimub Sahara hiiglasliku kõrbega, mille monotoonne maastik ulatub üle riigipiiride Atlandi ookeanini. Jõest ida pool paikneb Araabia kõrb, ulatudes Punase mere kallasteni. Kirdes, teisel pool Suessi kanalit, kuulub Egiptusele kõrbeline poolsaar- Siinai, mis geograafiliselt jääb Aasiasse. Siinais asuvad Egiptuse kõige järsemate nõlvadega kõrgeimad mäed. Niilus voolab läbi Egiptuse 1545 kilomeetri ulatuses, mis on viiendik tema kogupikkusest. Ta on kuni Kaironi ühtlase voolu ja veerikkusega, ent varustanud linna veega, haruneb ta peagi mitmeks lisajõeks, moodustades Niiluse delta, mis võtab rannikul enda alla 250 kilomeetrit ja on suurim Vahemere ääres. Peale mõnede delta järvede ja Birkat Quaruni keset kõrbet on maa ainus järv Nasseri veehoidla Aswani paisu taga, mille pikkus on 480 kilomeetrit ja suurim laius 16 kilomeetrit.
1835. a. alustasid nad ümberasumist Lõuna-Aafrika sisemaale (Suur Trek), kuhu rajasid mitu buuri riiki. Hiljem need riigid ühinesid ning 19. sajandi II poolel moodustus 2 buuri vabariiki: Oranje ja Transvaal (Lõuna-Aafrika Vabariik). Inglased püüdsid kogu Lõuna-Aafrika oma võimu alla saada. Briti peamiseks koloniaalpoliitikuks Cecil John Rhodes, kes juhtis inglismaa teise buuri sõtta. Temast tegi ikooni ajakiri Bunch. Ta unistas raudtee ja telegraafi ühendusest Kaplinnast Kaironi Inglismaa valdustest peaaegu ümber piiratud buuri riigid sattusid tugeva surve alla, mis peagi arenes vaenutegevuseks. Inglasi huvitasid sealsed teemandi- ja kullamaardlad. Inglise-Buuri sõda (1899-1902) likvideeris buuride iseseisvuse. 1910. a. ühinesid nad koos Kapimaa ja Nataliga Lõuna-Aafrika Uniooniks, millest sai Suurbritannia dominioon. Poliitiliste ideoloogiate peavoolud ja uusaegne riik 19. sajandi poliitilise mõtlemise peavoolud
Seal rajasid nad riike Oranje Vaba Riik ja Transvaali riik. Esialgu SB aktsepteeris seda, kuid see hakkas takistama briti ambitsioone Aafrikas. 1880-1881 Esimene Inglise-Buuri sõda. 1889-1902 Teine Buuri sõda. SB suudab Buuri riigi likvideerida. Euroopas mõiseti brittide julmus buuride vastu hukka. Briti peamiseks koloniaalpoliitikuks Cecil John Rhodes, kes juhtis inglismaa teise buuri sõtta. Temast tegi ikooni ajakiri Bunch. Ta unistas raudtee ja telegraafi ühendusest Kaplinnast Kaironi. De Beers teemandifirma, mis tootis 90% maailma teemandi ekspordist. AMEERIKA ÜHENDRIIGID 19. SAJ Kuni 18. saj esimese veerandini olid Ameerika kolooniad SB olulisemateks kolooniateks. Nad olid üsna iseseisvad ja probleeme omavahel polnud kuni 1760ndateni. Konflikt tõusis Prm ja SB vahel. Kõige rohkem maa-alasid oli Prml nn Suur-Prm. Esimene suur maailmasõda 1756-1763 selle sõja lõpuks kaotas Prm kogu oma põhja-am koloonia inglismaale Pariisi rahulepinguga
1870ndateks). 1830ndatel oli Alzeeria hakanud langema prantslaste kätte, aga ka selle langemine oli kuni 1850ndateni, kuhu samuti oli tulnud 1870ndateks u veerand mln valget. Kogu sai ülejäänud Aafrika jagamisest osa ainult 7 riiki ennekõige Prmaa (Lääne-Aafrika, Senegalis olid neil juba ammused huvid, viimaseks Prmaa hõivas Maroko 1912), Suurbritannia (neil oli 19.sajandi algul Sierra Leona, põhiliseks teljeks Kaplinnast Kaironi Ida-Aafrika), väiksemad kolooniad: Belgial Kongo (tegelikult Belgia kuninga erakoloonia), Saksamaal, Portugal (vanad Angola ja Mosambiik), Hispaania ja Itaalia sekkus Somaalias ja Eritreas. Riigid, mis jäid enne I MS vallumata eurooplaste poolt Libeeria (ostetud maavaldus USA seltsi poolt, kuhu taheti vabastatud orje tagasi transportide USAst), Abessiinia ehk Etioopa (1935 langes Itaalia alla). Kogu Aafrika hõivamine toimus mitte väga veriselt, Aafrika jagati ära ja kohalike
teemantist, siis 1871. a läks ta neid otsima. Ta tegi edukad maaostud, kus oli palju teemanteid ja 1880. a oli tal ka juba De Beersi kaevanduskompanii. 1889. a luuakse tema poolt Briti Lõuna-Aafrika Kompanii, millega alustatakse ka Ühendkuningriigi ekspansiooni Lõuna-Aafrikas. Ta oli Briti vallutuste kõige suuremaks propageerijaks. Tema unistus oli saada suurem osa kontinendist Suurbritannia kontrolli alla ja ehitada ka raudtee, mis viiks Lõuna-Aafrikast Kaironi. Ta oli täielik megalomaan, kes kavatses pärast Aafrika alistamist inglastele ka USA tagasi vallutada. Hiljem oli ta poliitik ning Kapimaa peaminister. Rhodesist jäi maha võimas Briti impeerium Lõuna-Aafrikas, sest sealsed alad vallutati peamiselt tema inistiatiivil. Arvamus temast polnud väga hea, aga see paranes 1906. a, mil selgus, et ta jättis suure osa enda varandusest Rhodesi stipendiumifondi, millega on helgematel peadel võimalik õppida Oxfordis. Itaalia
annaabi.ee 
