VANAANTSLA KUTSEKESKKOOL EGIPTUS KAIRO Referaat VanaAntsla 2011 SISUKORD: 1. Sissejuhatus lk 1 2. Kairo lk 23 3. Religioon ja keel lk 4 4. Kliima ja riietus lk 5 5. Majutus lk 6 6. Hotellisoovitused lk 7 7. Raha ...
Ammune tuttav kohv Tassitäis kohvi on midagi nii tavalist, et inimesed ei vaevu sellele enne mõtlema, kui märkavad ammuse kaaslase puudumist. Ometi on kohvil kuulsusrikas ajalugu, mitmepalgeline biokeemiline koostis ning ulatuslik mõju jooja organismile. Arvatakse, et esimestena avastasid kohvi ergutava mõju Aafrika hõimud. Kohvipuu purukstambitud seemnetest ja loomarasvast segasid nad kuulikesi, mida neelasid enne jõudunõudvaid katsumusi. Tuntum legend räägib kohvi avastusloost siiski järgmist. Kohvi ergutavad omadused avastas juhuslikult kitsekarjus Aideus, kes peatus Adeni kloostris. Kitsed, kes olid söönud kloostri läheduses kasvavate tundmatute taimede lehti ja marju, ei suutnud kuidagi rahuneda ja olid laetud lausa seletamatu energiaga. Uudishimulik karjus otsustas samuti neid imemarju proovida ja v...
Tsivilisatsioonide teke ja Muistne Egiptus I Inimese kujunemine Inimese eellased: Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased, kes polnud puu otsas elamisega nii kohastunud kui näiteks tänapäeva inimahvid. Asunud elama lagedale maastikule, hakkas inimahvlane kõndima kahel jalal. Peaaju arenedes kuijunes temast australopiteekus ehk lõunaahvlane, kes osutus esimeseks lüliks inimahvide ja inimeste vahel. Umbes 2,5 miljoni aasta eest kujunes Ida-Aafrikas Homo habilis ehk osav inimene, kes oli õppinud valmistama esimesi tööriistu. Inimeste kujunemisliin jätkus ühe australopiteekuste liigi kaudu Homo erectuste ehk sirginimesena. Pikka aega pidas enamik teadlasi inimese kujunemisel järgimiseks oluliseks lüliks neandertaallasi. Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse juba tänapäeva inimestega sarnanev liik Homo sapiens ehk tarkinimene. Tarkinimesed olid arenenud aju ja osavate kätega. Nad ...
Tallinna 21. Kool Mika Waltari ,,Sinuhe'' Raamatu analüüs Tallinn 2011 Esimene raamat: KÕRKJALOOTSIK Teistest erinev Sinuhe elas ruumikas ja avaras majas koos vaeste Senmuti ja tema naise Kipa ''pojana''. Senmut tahtis, et ta poeg saaks Amoni templi suurde Elu majja õpilaseks ning kasututas selleks ära vana tuttavat Ptahorit, kes töötas kuningliku koljuavajana. Senmut jagas Sinuhele palju õpetusi. Sinuhe sai endale põneva kaaslase Onegi koolist, poisi nimega Thotmes, kellele meeldis joonistada. · Vaarao (lk 7) sõna ''vaarao'' oli algselt kasutusel kui kuninglik palee. Alates 18. Dünastiast hakkasid egiptlased oma kuningaid nimetama vaaraodeks. Esimene kuningas, keda on teadaolevalt nõnda nimetatud, oli Thutmosis III. Tänapäeval nimetatakse vaaraodeks kõik...
VIII. SENECALT LUCILIUSELE TERVITUS. Sa käsid mul vältida rahvahulka, tõmbuda endasse ja rahulduda oma teadvusega," ütled sa, "kuhu jäävad nood teie juhtmõtted, mis käsivad tegevad olla surmani?" Selle jaoks, mida sulle aeg-ajalt näin soovitavat, olen ise tagasi tõmbunud ja välisuksed lukustanud, et saaksin paljudele kasulik olla. Ükski päev ei möödu mul jõude. Võtan öödelt lisa õpingute jaoks. Uneajaks pole ma vaba, uni võidab minu ja mu öistest valvustest väsinud ja kinnikippuvad silmad on suunatud tööle. (2) Olen eemaldunud mitte niipalju inimestest kui asjadest ja eriti omaenda asjadest; ajan järelpõlvede asju. Panen kirja mõndagi, mis neile kasu võiks tuua. Kirjutan tervislikke manitsusi, otsekui kasulike arstimite retsepte, olles kogenud nende tõhusust omaenda haavadel, mis, olgugi veel paranemata, o...
Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Plato...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
