tütarlapsi. Ka kirjandus ületas tavapärase ilu ning vooruslikkuse, kui asus lammutama vanu traditsioone. Jumalalt mitte ei kummardatud enam, vaid tema eest põgeneti. Näiteks läksid 1857. aastal kohtu alla kaks prantsuse kirjameest: Charles Pierre Baudelaire Jumala solvamise eest ja Gustave Flaubert kõlvatuse kujutamise eest. Kõige paremini kajastub vahest mäss ideaalide vastu Baudelaire`i kogus ,,Kurja lilled", kus poeemis ,,Aabel ja Kain" soovitatakse vennatapjast Kainile alla rebida taevast Jumal ja tema riik. Baudelaire`i kui oma ajastu prohveti ettekuulutused jõudsid varsti ka laiema rahvamassi teadvusesse, tehes võimalikuks XX sajandi sõjad ja terrori. Kõige valusama lõhe ideaalide ja tegelikkuse vahel tekitaksid Esimene ja Teine maailmasõda. Esimene ilmasõda, puhkedes ilma sügavama ideoloogilise juhtmõtteta, hävitas oma totaalsuses lõplikult stabiilse ja turvalise kodanikuühiskonna. Stefan Zweig peab sõja
Tahab veelgi Kaini kahtlusi süvendada. Lutsifer on isegi nagu filosoog Byroni silmade järgi. Lutsifer hakkab Kaini mõjutama. Ta räägib talle, et jumal on halb ja türann. Ütleb, et lasi sellel sündida, sest ta ei hooligi inimesest. Selleks, et seda tõestada lubab L viia K teispoolsusesse ja näidata talle seda riiki. Naine Aada üritab oma meest Kaini takistada. Aga L lubab, et ta toob Kaini tagasi. Aada püüab tõhuda, et armastus on kõige tähtsam, et ta ei läheks. Aga Kainile sellest ei piisa. Teine vaatus räägib sellest, kuidas L viib K igasugustesse huvitavatesse kohtadesse (nt. Kosmosesse). K on lummatud. Kain aga ütleb, et kosmose ilust on veel ilusam tema naise Aada näo ilu. Lutsifer ei saa sellest aru ja ei suuda seda mõista. L viib Kaini surnuteriiki Hadesesse. Kainile üllatuseks selgub, et Aadam ja Eeva ei olnudki esimsed inimesed vaid, et enne neid elas veel palju teisigi inimesi, kes olid palju täiuslikumad. Aga ka nemad on surnud.
sajand pKr (uusimad) · Koosneb kahest osast ehk vanast testamendist (Juudama ja Iisraeli ajalugu, maailma loomine, Kain & Abel, pattu langemine) ning uuest testamendist (kristuse sünd, elu, imeteod). · Kokku on tõlgitud ~300 kirjakeelde ja on suurima tiraaziga teos maailmas. · Kain & Abel: Eeva ja Aadama pojad, kellest Kain on vanim. Loo story seisneb selles, et Kain tappis oma venna, sest jumal eelistas Abeli ohverdust Kaini omale. Selle tõttu pani jumal Kainile peale karistuse, et ta peab elu lõpuni maa peal ringi hulkuma ja ei saa omada kindlat asupaika/elupaika. Elas häbis ja põlguses, kõik teadsid, mis teoga ta hakkama oli saanud, kuid Jumal andestas talle lõpuks. (Kain rajas Noodimaa, asus sinna elama, jäi paikseks, sai lapse ning rajas pere.) · Taavet & Koljat Taavet tavaline karjane ja Koljat 2,9m pikkune tegelane. Koljat häbistas kuningas Sauli ja Taavet mõtles, et maksab oma kuninga eest kätte
puu vilju, mis pidid olema keelatud. Aadam ja Eeva kuulasidki madu ning nad aeti selle pärast Eedeni aiast minema. · Kain ja Aabel Kain ja Aabel olid Aadama ja Eeva esimesed pojad. Kain oli maaharija ja Aabel lambakarjus. Ühel päeval tõid Kain ja Aabel jumalale anni. Kain omakasvatatud põlluvilja ja Aabel oma parima lamba. Jumalal polnud Kaini ja tema anni üle hea meel, sest Kain oli halb inimene, kes ei armastanud sisimas oma venda. Jumal ütles Kainile, et too peab end muutma, aga Kain ei kuula teda. Ta on vihane ja kade Aabelile, keda Jumal rohkem armastab ning kutsub ta ühel päeval põllule, kus ta suures vihas venna surnuks lööb.' · Noa laev Maa peal elas üks hea mees, kes tahtis alati teha seda, mida Jumal tahtis, et ta teeks. See oli Noa. Jumal ütles Noale, et käes on aeg hävitada kõik halvad inimesed, ning käskis Noal suure laeva ehitada. Noa ja tema pojad kuulasid Jumala sõna ja asusid
Ilmub Lutsifer, et Kaini kahtlusi veelgi süveneda. Kaini ängistuse peamine põhjus on see, et Jumal, lastes küll inimesel ilmale tulla, ei lase tal siinses ilmas igavesti elada. Lutsifer omakorda väidab, et Jumal on türann, kes ehitab vaid selleks, et purustada. Lutsifer kutsub Kaini vaatama surnute riiki ja surma müsteeriumi. II vaatuses Kaini ja Lutsiferi dialoog Hadeses. III vaatuses tegevuspaik taas maa peal. Aadam püüab Kainile tõestada elu suurust ja ilu, kõigist hädadest ja surmast hoolimata. Algab Kaini sõnelus Aabeliga. Kain tapab Aabeli kogemata. Eeva neab Kaini ära. Ilmub Issanda ingel, kes määrab Kaini igaveseks pagulaseks ja ekslejaks. Byronism üksikisiku piiramatu vabaduse ülistamine ja kõikide sotsiaalsete normide põlgamine. Byroni värssromaani ,,Don Juan" nimikangelane erineb varasemaist tõlgendustest selle poolest, et ta
Annaks jumal, et ta ei kaoks. Mina olin Jüri Üdi. Kaini ja Aabeli lugu on lugu vendade rivaliteedist, mis päädib ühe - Aabeli, surmaga. Erinevalt Kaini maaviljaohvrist osutus Aabeli poolt toodud vereohver Jumalale vastuvõetavaks. Me ei tea, kuidas Jumal oma meelehead väljendas, ega sedagi kuis asjaosalised sellest aru said. Küllap oli tegemist mingi välise igapäevase heaoluga seotud märgiga, arvata et viljakuse, jõukuse ning majandusliku heaoluga. Peale vennatappu ei lubanud Jumal Kainile kätte maksta, Kain aga läks ja rajas linna. Piibel ei räägi midagi vendade varasemast rivaliteedist, mille Aabeli tapmine lõpetas. Nii esineb Jumal selles loos kui inimestevahelise rivaliteedi reeglistaja ja piiraja kuid mitte peataja ega takistaja. Tõenäoselt ei olegi inimeste vahelist rivaliteeti võimalik peatada. Seda on võimalik vaid reeglistada. Jeesus on Jumala kõige ilmseim katse inimestevahelist rivaliteeti peatada, aga täna
annaabi.ee 
