Minu elukaar Lühiuurimine Juhendaja:Eve Raja Kerk-Alexander Nõupuu 7. A Sisukord 1 Maimiku iga 2 Koolieeliku iga 3 Kainiku iga 1 Maimiku iga: Üheaastasena meeldisid mulle kõige rohkem need kannid:mänguautod, pall, telefon raamat,mängud:peitusemäng, õhku viskamine ja tagaajamine, raamatud ja laulud: vanniskäimise laul, söögid:banaan, mandariin, kaerahelbepuder, hapukapsad, õunakissel ja borsisupp. Kui olin aastane, pandi minu juures tähele seda, et olen hästi edev poiss. Kõndisin hästi palju, jutustasin omas keeles, ütlesin ,,täh" ja lehvitasin ,,tsau".
Kainikuiga Aivo Jääger 11.klass 2012 Kes on Kainik? Kainiku eas olev laps on 6/7-11/12 aastane laps. Kainikuiga 7- aastane on veel peamiselt vanemate kaitsta ja valvata. 12- aastane ajab ise oma asju, sageli selliseidki, millest vanemail aimugi pole Arenguülesanne Arenguülessandeks on töörõõmu, töökuse, kohuse- ja vastutustunde kujundamine. On ainult üks võimalus saavutada seda, et kainik tahaks oma kohustusi kanda, endale ülesandeid võtta
TERVE MEES 19.03.18 Ave Kõrve-Noorkõiv Kuni viienda rasedusnädalani arenevad mees- ja naisloode enam-vähem ühtemoodi 12. rasedusnädalal algab munandite laskumine munandikotti 14. rasedusnädalaks on sooline diferentseerumine lõppenud ja loote testosteroonitase on võrreldav täiskasvanu mehe omaga 0-1 imikuiga 1-3 maimikuiga 7-12/14 kainiku etapp kriis elu kriis surm 20.03.18 Ave Kõrve-Noorkõiv suguelundid: munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnääre ja sugutisibulanäärmed Munandid- 25-30g, kaetus valkja tihedast sidekoest valkjaskestaga TUNICA ALBUGINEA. Tavaliselt on 3 väänilist seemnetorukest. Seemnetorukeste kogupikkus on umbes 250m Tekivad spermid ja meessuguhormoonid- androgeenid. TESTOSTEROON Pärast sündi kuni teismeeani on minimaalne produktsioon. Saavutab maksimumi 20-30 aastasena
korral võib abi saada mänguteraapiast) mängu kaudu tutvub laps ümbritseva maailma ja inimestevaheliste suhetega, kooliküpsuse saavutamine (füüsilised ja psüühilised võimed sh. sihikindlus ja keskendumisvõime, iseseisvus, kriitikataluvus, empaatia, kognitiivsed võimed). Arenevad fantaasia, tahe ja iseloom. Kainiku etapp (7-12/14 a.) Lapsel tekib vajadus tõsise tegevuse järele. Tähelepanu on peamiselt tahtmatu, mälu mehaaniline, mõtlemine konkreetne ja vähekriitiline. Märksõnadeks ongi: abstraktse mõtlemise areng, kriitilisus teiste ja enda suhtes, võõrdumistunded, füüsiline areng, soov osaleda täiskasvanute tegevuses, õppimine tegemise kaudu Noorus (12/14-20 a
õpetajat või lahendada ülesannet. ( ,,Õpilase psüühika ja kodune kasvatus" I. Ebber 1982 a. lk. 51) Koolimineku tõttu on kainikuea tähtsamaid erinevusi, võrreldes koolieelse aega, mängu tähtsuse oluline vähenemine. Selle asemel tuleb õppimine. Mängimine on aga pikka aega kainikule suurt rahuldust pakkuv tegevus. Algklassides viiakse kainikut pikkamööda üle mängumaailmast teadliku õppimise juurde. See toimub õpetamisega mängu kaudu. Kainiku õppimine ei ole veel sihiteadlik. Ta ei tunneta teadmiste vajalikkust tulevases kutsetöös. Õppima tõukavad kainikut huvi õpitava aine vastu, soov saada head hinnet, tahtmine teenida õpetaja ja vanemate kiitust. Kainikueas on ka positsioon kaaslaste hulgas seoses õpiedukusega, eriti tütarlastel. ( ,,Õpilase psüühika ja kodune kasvatus" I. Ebber 1982 a. lk. 52) Kainikueas on mõtlemise areng eriti kiire. Juba varem on kõrgele tasemele arenenud aistingud, taju, fantaasia ja mälu
väliste reeglite omaksvõtt, mängu suur tähtsus (psüühiliste pingete ja muude vaevuste korral võib abi saada mänguteraapiast) mängu kaudu tutvub laps ümbritseva maailma ja inimestevaheliste suhetega, kooliküpsuse saavutamine (füüsilised ja psüühilised võimed sh. sihikindlus ja keskendumisvõime, iseseisvus, kriitikataluvus, empaatia, kognitiivsed võimed). Arenevad fantaasia, tahe ja iseloom. Kainiku etapp (7-12/14 a.) Lapsel tekib vajadus tõsise tegevuse järele. Tähelepanu on peamiselt tahtmatu, mälu mehaaniline, mõtlemine konkreetne ja vähekriitiline. Märksõnadeks ongi: abstraktse mõtlemise areng, kriitilisus teiste ja enda suhtes, võõrdumistunded, füüsiline areng, soov osaleda täiskasvanute tegevuses, õppimine tegemise kaudu. Noorus (12/14-20 a.) Jällegi on väga oluline üleminekuperiood ühes etapist teise murdeiga, kus laps on muutumas täiskasvanuks
3. tõuseb värvi ja ruumi taju 4. mälu on muutunud paremaks 5. aja taju muutub reaalsemaks 6. toimubüleminek mehhaniliselt mälult mõtlevale mälule 7. emotsioonid. Mäletab seda, mis on emotsionaalselt mõjutatud 8. areneb hulga ja arvu taju mõistetest: Harva kasutatakse üldmõistet. Sageli ebaselged ja labiilsed Muutus tuleb mõistete osas puberteedi eas On miks küsimuste aeg .´Laps leiutab oma küsimustele ise vastused Kainiku suhted kaasinimestega: täiskavanule hakkab eelistama oma eakaaslasi kambaea algus on 8-9 a.-st, moodustamine kindla valikuga, kambad on mängulised, salapärased, kambaiga on kuni 16-ne aastani, reeglina ei ole kambad suured, poiste omad on tüdrukutele suletud kõrgelt hinnatud AUSTUS KÕIGE SUUREM PATT ON KAMBAS-- R EETMINE TEISMEIGA Teismeea varajane etapp ehk inimsuhete kriis (13-16) tegelik murdeiga
nendega inimesi eristada väga usaldusväärselt: ka täiesti erinevatest ülesannete kogumitest saadud tulemused reastavad inimesed intelligentsuse alusel väga sarnaselt. - Johnson, Bouchard, Krueger, McGue & Gottesman, 2004 Olukord Eestis 1999.a. Sotsiaalministeeriumi uurimus: intelligentsust mõõtvaid teste ~20, neist ca pooled individuaaltestid => aegunud ja Eesti oludele kohandamata (normeerimata, standardiseerimata) Mõned grupitestid: # Kainiku vaimsete võimete test (1968): n=1013 (1985) # Kompleksne intelligentsustest (1986) # Vaimsete võimete test (Sõerd, 1976): n=806 (1999) # Võimete struktuuri test (1953): n = 103 (1985) # Üldandekuse test (1951): n = 699 (1980) # Raveni progresseeruvad maatriksid (1938): n = 1700 (2001) Mitmed personaliotsingu ja värbamise firmad kasutavad ja/või pakuvad oma teste, näiteks:' # Fontes (SHL; www.fontes
annaabi.ee 
